Vastab Tanel Melk, tegevjuht, Advokaadibüroo LMP:
Vastuse koostamisel on lähtutud järgmistest eeldustest:
- töötajad on Ukrainast pärit,
- viibivad Eestis viisa alusel ja
- töötavad tähtajalise töölepingu alusel, mille kestvuseks on üks kuu.
Küsimusest nähtuvalt on soov teada, kas nimetatud töötajatele peab lepingu lõppedes maksma hüvitist kasutamata puhkusepäevade eest ning kuidas on korraldatud nimetatud töötajate ravikindlustus.
Puhkusepäevad
Hoolimata sellest, et töötaja on pärit Ukrainast, on temaga sõlmitud tööleping töölepingu seaduse (edaspidi ka TLS) § 1 lõike 1 järgi, seega rakenduvad sellele ka kõik TLS-i normid. Töölepingu seaduse § 55 näeb töötajale ette minimaalse põhipuhkuse igas aastas 28 päeva ulatuses. Seadus ei erista selles osas tähtajalisi ja tähtajatuid töölepinguid.
Kui töötaja töötab vähem kui kalendriaasta, siis arvutatakse puhkusepäevade arv proportsionaalselt töötatud ajaga. Ühes kuus tekib töötajal õigus saada keskmiselt 2,33 puhkusepäeva (28 päeva / 12 kuud), st ümardatult 2 tööpäeva.
Seega peab ka alla aasta töötavale töötajale tagama põhipuhkuse ja sellest tulenevalt ka hüvitama puhkuse kasutamata jätmise TLS-i § 71 kohaselt.
Ravikindlustus
Ravikindlustuse seaduse § 5 lõike 2 punkti 1 kohaselt on kindlustatud isikuks, kelle eest sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu, muuhulgas üle ühekuulise tähtajaga või määramata ajaks sõlmitud töölepingu alusel töötav isik, kelle eest on kohustatud maksma sotsiaalmaksu tööandja. Seega, kui Ukrainast pärit töötaja töötab Eestis vaid ühe kuu, pole tal Eestis seadusjärgset ravikindlustust.
Tasub märkida, et välismaalaste seaduse § 45 lõike 1 kohaselt peab Eestis ajutiselt viibival välismaalasel olema tervisekindlustusleping, mis tagab tema haigusest või vigastusest tingitud ravikulude tasumise Eestis viibimise ajal. Sama paragrahvi lõike 2 punktide 2 ja 4 kohaselt ei pea töötajal tervisekindlustuslepingut olema, kui tal on kindlustusleping, mis tagab tema haigusest või vigastusest tingitud ravikulude tasumise samas ulatuses ravikindlustatud isikuga, või kui tema haigusest või vigastusest tingitud kulud tasub muu riik või rahvusvaheline organisatsioon.
Seega, kuna kõnealusel juhul pole töölepingu kestvusest tulenevalt töötajatel seadusjärgset ravikindlustust, peab neil olema kas erakindlustus või peab olema tõendatud, et nende kodumaa tasub nende ravikulud.
