Vastab töökeskkonna konsultant Indrek Avi, tööinspektsioon:
Tööprotsessis tekkiv tolm ja lenduvad ohtlikud ained ei tohi ohustada töötaja elu ega tervist. Tööandja peab viima läbi töökeskkonna riskianalüüsi enne ohtlike kemikaalide kasutuselevõtmist ning rakendama sobivad kaitseabinõud.
Riskianalüüsi käigus mõõdetakse õhu keemiliste ainete sisaldust ja võrreldakse neid piirnormidega ning hinnatakse võimaliku terviseriski suurust, olemust ja kestust. Tulemuste alusel määratakse ohutusabinõud ja nende rakendamise kord. Töötajal on õigus saada teavet töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ja tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest.
Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid on kehtestatud valitsuse määrusega „Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid”. Piirnormiks nimetatakse ohuteguri parameetri ajaühikus mõõdetud keskmist väärtust, mis kaheksatunnise tööpäeva jooksul üldjuhul ei kahjusta töötaja tervist.
Töötajale mõjuva puidutolmu piirnorm töökeskkonna õhus on 2 mg/m3 ning linaõli, õlivärvide, männitõrva ja vahade vedeldamiseks kasutatava tärpentini piirnorm on 150 mg/m3. Tärpentiniga lühiajalise kokkupuute piirnorm on 300 mg/m3, mis tekitab lühiajalisel sissehingamisel töötajale suure tõenäosusega tervisekahjustuse.
Kui ohtlike kemikaalide ja tolmu sisaldus töökeskkonna õhus ületab piirnormi ja seda ei ole võimalik vähendada näiteks ohutumate ainete kasutusele võtmisega, tuleb tööruum ja töötamiskohad varustada väljatõmbeventilatsiooniga või seda täiustada. Kui aga väljatõmbeventilatsiooniga või muude abinõudega ei ole võimalik ohtlike kemikaalide ja tolmu sisaldust esialgu vähendada, tuleb anda töötajale hingamisteede isikukaitsevahendid, korraldada töötajatele nende kasutamise väljaõpe ning jälgida nende kasutamist.
