Vastab Mari-Liis Ivask, töökeskkonna konsultant, tööinspektsioon:
Tööõnnetusest saame rääkida siis, kui õnnetus on juhtunud tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl või tööandja huvides tegutsemisel ajal ja sellel on põhjuslik seos töötaja tööga või töökeskkonnaga.
Tihti on motivatsiooniüritustel, talvepäevadel või muu nimetusega ettevõtte sündmustel töötajate jaoks nn kohustuslik ja vabatahtlik osa. Kohustuslik osa on seotud konkreetsemalt töötaja tööga, töökorraldusega, uute oskuste omandamisega või muu taolisega. Vabatahtliku osa puhul on aga töötaja enda valik, kas ja millistest tegevustest ta osa võtab.
Tööõnnetuse määratlemisel on oluline, mis asjaoludel õnnetus toimus. Kui õnnetus juhtus talvepäevade ajal, mil töötaja oli kohustatud võtma osa ettenähtud üritustest, on eeldatavalt tegemist tööõnnetusega. Kui aga töötaja osales pärast päeva kohustuslikku osa vabatahtlikult meelelahutuslikes üritustes, ei saa juhtunud õnnetust tööõnnetuseks lugeda.
Kui rääkida töötajate tervisedendusest, siis aktiivsete tegevuste soodustamine on igati hea. Eriti juhul, kui töötajatel töö iseloomu tõttu tavapäraselt väga palju liikuda ei ole võimalik (näiteks kontoritööajad, kes teevad enamuse oma tööst istudes).
Inimestel on erinevad huvid ja soovid, seega on mõistlik anda töötajatele võimalus valida erinevate tegevuste vahel. Kui need tegevused on töötaja jaoks vabatahtlikud, s.t töötaja ei täida suusatamise hetkel tööandja antud tööülesannet ega tegutse muud moodi tööandja huvides või hüvanguks, siis ei ole suusatamisel saadud vigastus tööõnnetus. Kui aga suusatamine on töötajate jaoks kohustuslik, näiteks kui meeskonnad peavad omavahel võistlema suusatamises ja sellest keelduda ei ole võimalik, siis võib vigastuse korral olla tegemist tööõnnetusega.
