Iganädalase puhkeaja regulatsioon on sätestatud töölepingu seaduse (edaspidi TLS) §-s 52, mille kohaselt peab töötaja puhkama vähemalt 48 tundi järjest 7 päeva kohta. Summeeritud tööaja arvestuse korral on iganädalaseks puhkeajaks 36 tundi. TLS ei sätesta, mis ajast nimetatud seitsmepäevast perioodi lugema hakatakse. Oluline on, et mis tahes seitsmepäevase ajavahemiku jooksul on töötajal iganädalast puhkeaega vähemalt 36 või 48 järjestikust tundi.
TLS § 52 lõike 3 alusel eeldatakse, et puhkepäevadeks on laupäev ja pühapäev. Töötaja ja tööandja võivad kokku leppida teisiti, samuti on tööandjal õigus kehtestada seaduses sätestatust erinev iganädalane puhkeaeg. Nii võib tööajakava alusel töötava töötaja puhkepäev olla ka muul ajal kui nädalavahetusel.
Iganädalase puhkeaja pidev lühendamine 36-le tunnile ei ole kooskõlas TLS § 52-ga. Puhkeaja lühendamine 36 tunnile on lubatud vaid mõnes 7-päevases ajavahemikus, sest arvestusperioodi jooksul kokku tuleb töötajale tagada kogu seadusega ettenähtud puhkeaeg, s.o. keskmiselt 48 tundi 7-päevase ajavahemiku kohta. Kui mõnes arvestusperioodi 7-päevases ajavahemikus on töötajale antud ainult 1 puhkepäev (vähemalt 36 tundi), tuleb puudujääv osa anda töötajale mõnes teises 7-päevases ajavahemikus.
