Vastab Piret Kaljula, Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant: Tööandja peab korraldama tervisekontroll töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad, ning kandma sellega seotud kulud.
Töötaja tervisekontroll algab esmase tervisekontrolliga tööle asumise esimese kuu jooksul ning edaspidi töötervishoiuarsti näidatud ajavahemiku järel, kuid mitte harvem kui üks kord kolme aasta jooksul. Alaealise töötaja puhul mitte harvem kui üks kord kahe aasta jooksul.
Näiteks tuleb tervisekontroll korraldada töötajale, kes peab töö käigus teisaldama raskusi (kaaluga viis ja enam kilo), tegema korduvaid liigutusi või olema sundasendis. Raskuste käsitsi teisaldamisel peab tööandja hindama riske sotsiaalministri määruse „Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ lisas toodud metoodika alusel. Kui riskide hindamise tulemusel on riskihinne üle 10 ehk tegemist on riskitasemega 2, tuleb korraldada töötajatele tervisekontroll.
Kuna kullerite töö on seotud raskuste käsitsi teisaldamisega (nt pakkide autosse panemine ja kliendile kohale viimine), sundasendis viibimisega (nt pikka maad autoga sõites) ja korduvate liigutuste tegemisega (nt linnaliikluses pidev käikude vahetamine, korduvad kummardamised nt pakiautomaadi täitmisel või tühjendamisel jmt) peab tööandja kullerid saatma tervisekontrolli töötervishoiuarsti juurde.
Tervisekontrolli käigus hindab töötervishoiuarst töötaja terviseseisundit ja töö sobivust töötajale ning annab sellest tulenevalt vajadusel ka soovitusi töökeskkonna parendamiseks. Näiteks võib töötervishoiuarst soovitada abivahendite soetamist, et pakke ei peaks käsitsi kliendi juurde viima, vaid kasutada võiks käru (vajadusel sellist, millega saaks kaupu treppidest üles viia).
