Kuidas töötaja oma puhkust kasutab, on tema enda otsustada, seadus siin mingeid piiranguid ei sea. Puhkuse eesmärk on anda töötajale töövaba aega töövõime taastamiseks ja järgmiseks tööperioodiks valmistumiseks, seega võib reservõppustel osalemine olla igati eesmärgipärane ja hea vaheldus töörutiinist taastumiseks.
Üldjuhul antakse puhkust tööandja poolt kinnitatud puhkuse ajakava alusel, mis peab olema töötajale teatavaks tehtud märtsi lõpuks. Puhkuse ajakava eesmärk on anda mõlemale poolele võimalus tööd ja puhkust ette planeerida. Kui puhkuste ajakava on juba töötajale teatavaks tehtud, siis seda saab muuta üksnes poolte kokkuleppel.
Samuti ei saa töötaja ühepoolselt puhkuse osadeks jagamist nõuda. Juhul, kui pooled ei jõua kokkuleppele puhkuse jagamise osas, tuleb puhkust anda ja kasutada täies mahus, s.t kõik 28 kalendripäeva järjest.
Kui ajakava ei ole märtsi lõpuks teatavaks tehtud, võib töötaja puhkust kasutada endale sobival ajal, teatades puhkuse kasutamise soovist 14 kalendripäeva ette kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avaldusega. Seega sõltub puhkuse kasutamine samaaegselt õppekogunemisega kokkuleppest tööandjaga.
Õppekogunemisest osavõtt on töötaja seadusest tulenev kohustus, samuti peab tööandja võimaldama töötajale seal osalemise. Eeltoodust lähtudes ei tohiks töötaja soov puhkuse kasutamiseks tekitada probleeme, kuna tööandja ei saa nagunii arvestada tema tööpanusega.
Õppekogunemisel viibivale töötajale töötasu maksmise kohustust tööandja jaoks kehtivatest seadustest ei tulene. Kaitseväeteenistuse seadus reguleerib tasu maksmise korda õppekogunemise ajal, samuti saate lugeda selle kohta siit: http://www.mil.ee/et/reserv/siil2015.
Informatsiooniks veel tööandjale, et töötamise registris peab tööandja tegema kande töölepingu peatumise kohta olukordades, kus töötaja viibib üle 30 kp tööst eemal (nt lapsehoolduspuhkus, üle 30 kp tasustamata puhkus, ajateenistus jne). Seega õppekogunemise puhul seal märget ei tehta.
