Vastab Arina Shepelev, Tööinspektsiooni töötervishoiu tööinspektor: Tihtilugu oleme olukorras, kus meid ümbritsevad nii ilmselgete külmetusnähtudega teenindussektori töötajad kui kuuleme tööle tulles, kuidas üks või teine kolleeg kurdab halba enesetunnet, kuid asendajat ei ole või tööandja ise palus tööle tulla töötajate nappuse tõttu.
Tootmistööliste hulgas valitseb aga arvamus, et haiguslehega koju jäämine toob endaga kaasa madalama palga kuu lõpus ning palgast kulude katteks ei piisa.
Kes aga vastutab selle eest, et nt kaupluse või restorani klienditeenindaja või kassapidaja ei teenindaks meid kähiseva häälega või ilmselgete sesoonse haiguse sümptomitega. Sama küsimus tekib tööl, kui kolleeg on tõbine.
Tõbisena tööle või inimeste sekka tulles seate paraku ohtu teiste inimeste tervise ja heaolu.
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt peab töötaja tööandjale või tema esindajale teada andma tööülesande täitmist takistavast tervisehäirest. Ka kerge palavik alandab inimese tähelepanuvõimet ning tööülesannete täitmisel ohustab palavikuga töötaja nii enda kui ka teiste inimeste tervist. Üks tüüpilisest sümptomitest on ka lihasvalu, mis avaldab mõju tehtava töö kvaliteedile ning lõppude lõppuks ka inimese enda heaolule.
Tööandjal on veelgi tähtsam roll sellises olukorras. Kuna tööandja peab tegema kõik selleks, et vähendada terviseriske, peab ta tööl tõbist töötajat nähes selgitama töötajale, et ta peaks jääma koju ning ennast terveks ravima. See on kasulik ennekõike töötajale endale, sest välja ravimata haigus võib kaasa tuua tüsistusi. Samuti aitab see vältida kolleegide ja võimalike klientide nakatumist ning takistab viirushaiguse edasist levikut.
