Vastab Piret Kaljula, Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant: Tööandja ei tohi alaealisega töölepingut sõlmida ega lubada teda tööle, mis ohustab alaealise tervist. See puudutab ka raskuste käsitsi teisaldamist. Alla 16-aastane ei tohi käsitsi teisaldada esemeid kaaluga üle 5 kg. 16-17-aastaste alaealiste töötajate puhul tuleb hinnata terviseriski, kus arvestatakse nii teisaldatavat massi kui ka seda, mitu korda ja millises asendis tuleb raskust teisaldada. Metoodika on toodud sotsiaalministri määruse nr 26 „Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ lisas.
Alaealist võib teisaldustööle rakendada, kui riskide hindamisel saadud riskihinne on alla 10 (riskitase 1). Alates riskihindest 10 võib teatud kategooria töötajatel tekkida ülekoormus, mistõttu nende töökorraldust on vaja muuta ja töökoht ergonoomiliselt ümber kujundada. Teatud kategooria töötajate all mõeldakse ka nooremaid kui 21-aastaseid töötajaid. Lisaks tuleb arvestada, et teisaldustöö ei moodustaks põhiosa ehk üle poole tööajast. Alaealisel (nagu ka teistel töötajatel) on õigus teisaldustööst keelduda, kui ta leiab, et vaatamata tööandja antud juhiste täpsele täitmisele, osutub teisaldustöö siiski füüsiliselt liiga koormavaks. Sellest tuleb tööandjat kindlasti teavitada.
Kuigi lapsed on varmad suuri raskusi kandma kodus abiks olles ja peavad kandma ka rasket koolikotti, ei ole need olukorrad võrreldavad töötamisega. Alaealine ei ole väike täiskasvanu, vaid arenev ja kasvav organism. Seetõttu on väga oluline jälgida, et aktiivses kasvuperioodis ei saaks luu- ja lihaskond ebaõiget ja ülemäärast koormust, mis hilisemas täiskasvanueas toob kaasa tervisehäireid. Perekonda abistades toimub tegevus lühiajaliselt ning lapsevanema teadmisel ja järelevalve all ehk tegemist ei ole püsiva kindlal ajal toimuva kohustuse täitmisega. Koolikotte kantakse seljas samuti limiteeritud ajal ehk kooli minnes, sealt tulles ning ühest klassist teise liikudes ehk samuti ei ole tegemist püsiva raskuste kandmise olukorraga. Töötegemisele määrusega seatud piirangud aga eeldavad, et raskuste teisaldamine on tööprotsessi osa, mida tehakse pidevalt. Kokkuvõttes võib see mõjutada negatiivselt noore inimese füüsilist arengut või tekitada pöördumatu tervisekahjustuse.
