Vastab Mari-Liis Ivask, töökeskkonna konsultant, tööinspektsioon:
Tööandja peab kujundama töökoha ja töö konkreetsele töötajale sobivaks, arvestades töötaja vajadustega. Vanemaealiste töötajate puhul kiputakse arvama, et nende oskused ja võimekused on langenud. Tõsi, eaga kaasnevad teatud muutused, kuid samas on vanemaealised oma oskuste, kogemuste ja tahte poolest väga vajalikud töötajad.
Vananedes väheneb inimese aeroobne võimekus, liigesliikuvus ja lihasjõud ning -vastupidavus. See tähendab, et tööandjal tuleks läbi mõelda, kuidas tööd muuta nii, et see ei oleks töötaja kehale liiga koormav. Hea oleks, kui töötaja saaks ise valida oma töötempot, töös oleks sagedasi lühikesi pause taastumiseks ning üldiselt piisavalt vaba aega taastumiseks. Võimalikult palju peaks vältima sundasendeid ja ühesuguseid korduvaid liigutusi. Töökoht võiks soodustada liikumist, mida saab teha näiteks tööülesannete vaheldamise abil. Selliselt saab vähendada ka sundasendite ja sundliigutustega seotud probleeme.
Samuti tasub mõelda, kas töövahendid on konkreetse tööülesande ja kasutaja jaoks sobivad (hea haardega, vajadusel reguleeritavad). Olenevalt töölõigust võivad abiks olla ka tehnilised abivahendid. Näiteks raskusi saab teisaldada erinevate vahendite abil, et vähendada füüsilist koormust. Tähtis roll on ka töötajate juhendamisel ja väljaõppel, et kasutataks õigeid töövõtteid, mis ei tekitaks töötajate kehale liigset koormust.
Kui töötajad kaebavad lihaspingete, väsimuse ja valu üle, siis tuleb tööandjal sellele kindlasti reageerida ja töökoht ning töökorraldus üle vaadata. Seejuures soovitame pidada nõu töötajate endiga, et aru saada, mis tegevused ja tingimused neile täpsemalt probleeme põhjustavad. Heaks abiks tööandjale on töötervishoiuarsti tagasiside tervisekontrollidele. Arst teeb ettepanekuid töökeskkonna muutmiseks, et vältida terviseprobleemide teket.
