„Kutsevähi juures on keeruline see, et reeglina ei esine ükski riskitegur omaette, vaid sageli koosmõjus. Näiteks võib vähi riski võimendada suitsetamine,“ ütleb Tervise Arengu Instituudi teadusdirektor Kaire Innos. „Eestis kutsevähki diagnoositud ei ole, sest seda on väga raske defineerida. Vähi teke võtab kaua aega ja seda on keeruline tööga seostada – kantserogeeniga kokkupuutest kuni vähi tekkeni võib minna mitukümmend aastat.“

Tervise Arengu Instituudi (TAI) hinnangulise analüüsi tulemused näitavad, et umbes 11% Eestis diagnoositavatest vähijuhtudest (ehk umbes 780 juhtu aastas) saab seostada riskiteguritega, millega inimesed on varasematel aastatel töökeskkonnas kokku puutunud. Need juhud oleksid tulevikus välditavad, kui minimeerida töötajate kokkupuude ohuteguritega. Kuna kutsevähk kujuneb aeglaselt ning vähitekitajaid ei tunta alati ära, jäävad kantserogeenid muude töökeskkonna ohutegurite varju.

Kutsevähk on kindlasti aladiagnoositud ja TAI hinnanguline analüüs näitab probleemi ulatust,

ütleb tööinspektsiooni järelevalve osakonna juhataja Silja Soon.

 „Tööandjad ja töötajad ei oska ohtu karta ning vähi diagnoosimisel ei seostata seda võimaliku kutsevähiga. Vähidiagnoosi saanud inimene ei saagi teada, kas haigus võib olla tekkinud töökeskkonna kahjust, sest sellist ekspertiisi hetkel veel ei tehta.“

„Kui inimene vähki haigestub ja tekib kutsevähi kahtlus, siis peaks põhjalikult uurima, kus inimene on töötanud, millega ja kui kaua kokku puutunud, kas ta kasutas kaitsevahendeid jne. Eestis sellist uurimist praegi ei rahastata ja ekspertiise ei tehta, seepärast pole meil ka kutsevähi diagnoose,“ lisab Innos.

Kantserogeenid töökeskkonnas

Töökohaga seotud riskidest tulenev vähk ei ole midagi uut. „Juba 6.–4. sajandil eKr avastati, et kulla ja hõbeda kaevandajatel tekib õhupuudus ja surumistunne rindkeres. Esimeses teadusuuringus 1775. aastal seostas üks Londoni arst kutseala ja konkreetse vähi, kui kirjeldas, et korstnapühkijatel esineb sagemini munandikotivähki,“ räägib Soon.

Ülemaailmselt on nimetatud kuut peamist kantserogeeni: alkohol, töödeldud liha, päikesekiirgus, tubakasuits, asbest, ohtlikud kemikaalid. Kõige tugevama mõjuga on asbest, kuigi tänapäeval esineb asbestiga kokkupuudet vähe.

„Vähi tekkeks pole vaja palju, piisab ühest kokkupuutest kantserogeeniga ja võimalik, et ka mõnest kaasuvast riskist. Näiteks kokkupuutel asbestiga on vähkkasvaja teke suhteliselt tõenäoline. Kui see inimene veel ka suitsetab, siis vähi tekke risk suureneb 60%,“ ütleb Soon. „Arvestades, et nõukogude ajal ei pööratud töökeskkonna ohutusele kuigi palju tähelepanu, võisid praegu vähki haigestuvad inimesed ohuteguriga kokku puutuda juba nõukogude ajal,“ lisab Innos.

Peamised kantserogeenid töökeskkonnas.

„Puidutööstuses tekib puidutolmu, kuid selleks, et tolm ei läheks ringlusesse ega jõuaks töötajate hingamisteedesse, on tootmistes kasutusel õhu niisutus- ja puhastussüsteemid, mis tagavad puhta õhu kvaliteedi ja imevad üleliigse tolmu ära. Vajadusel kasutavad töötajad veel maske või respiraatoreid,“ räägib termopuitu tootva Thermory AS personalijuht Katri Jürine. Ta lisab, et mitme troopilise puuliigi puit võib-olla mürgine, kuid meile teadaolevalt ei ole Eestis kasutusel olevad puiduliigid mürgised.

Tihti on töötajad töö eripäradest tulenevalt sunnitud kokku puutuma ohtlike kemikaalidega. „Üks osakond kasutab tootmisprotsessis tihendamisel liimi Fermapor, mis sisaldab diisotsüanaate ja võib klassifikatsiooni järgi arvatavasti vähki põhjustada. Kemikaalidele on olemas ohutuskaardid ning peame arvestust töötajate üle, kes ohtlike kemikaalidega töötavad. Ühtlasi tutvustame töötajatele põhjalikult ohtlike kemikaalidega töötamise juhendeid ning vajadusel juhendame töötaja emakeeles,“ ütleb plasttooteid valmistava Plastone OÜ personalispetsialist Julia Pavlova.

COVID-19 pani rohkem mõtlema ka töökeskkonna bioloogilistele ohuteguritele. „Kui tootmises töötab palju inimesi koos, siis on oluline töötajate isiklik hügieen ja juhendamine, kus pestakse käsi, kus süüakse, kuidas töövahendeid kasutada, et viirusnakkuste levikut ära hoida,“ lisab Jürine.

„Oluliselt vähemaks on jäänud tubakasuitsuses keskkonnas töötamist. Kui 30 aastat tagasi oli lubatud töökohal baaris või restoranis, aga ka kontoris suitsetamine, siis enam siseruumides ei suitsetata. Teadlikkuse paranemisega on riske vähemaks jäänud. Rohkem on rääkima hakatud vahetustega töö riskist rinnavähi tekkes. Veel on näiteks kontoritöötajatel suurem soolevähi risk, mida annab liikumisega vähendada,“ ütleb Innos.

Koostöö töötaja tervise hoidmisel

„Et vähk tekib tihti mitme teguri koosmõjus, on oluline, et töötaja tervis oleks mitmekülgselt hoitud,“ ütleb Jürine. „Tööandja võiks keskenduda töötaja tervise edendamisele ja hoidmisele ning teha võimalikult palju ennetustööd, et riske vähendada.“
„Tööandja peab koos töötajaga tema elutsükli jooksul töötervishoiu eest vastutuse võtma ja jälgima, et riskianalüüsis kirjutatut päriselt ka ellu viidaks. Näiteks tootmistöö võiks olla piisavalt vaheldusrikas, sest rutiin võib tekitada pingeid,“ lisab Jürine. Tervist toetavad algatused aitavad töötajad pikema aja jooksul tervena hoida ning võivad vähendada ka vähktõve tekke riski.

Ka Pavlova peab koostööd töötajaga väga oluliseks. „Peame kuulama oma töötajaid ja tagama, et meeskond oleks terve ning sisekliima hea. Ettevõtte eesmärkide saavutamisel on terve ja rahulolev töötaja üks suurimaid väärtusi,“ lisab ta.

Üks viis töötajaga koostööd teha on tagada sobilikud isikukaitsevahendid. „Meile on oluline, et töötajad kasutaksid vajalikke isikukaitsevahendeid ning tunneksid end seejuures hästi. Kõigi kehad on erinevad ning isikukaitsevahendite tellimisel võiks eripärasid arvesse võtta,“ lisab Pavlova. „Näiteks oleme töötajatel lubanud valida just neile kõige mugavamad turvajalatsid või müra summutamise lahenduse. Muidugi peavad need ka standarditele vastama.“

Koostöö töötajaga nõuab ka seda, et informatsioon oleks arusaadav. „Meil Plastones on palju vene keelt emakeelena kõnelevaid inimesi. Seepärast edastame olulise, eriti tervist puudutava info ka vene keeles. Kui mängus on töötaja tervis, siis ei saa riskida, et osa infost läheb keelebarjääri tõttu kaotsi,“ lisab Pavlova. Soon nõustub: „Selgitustööd – näiteks, et isikukaitsevahendid pole töötaja kiusamiseks, vaid tema enda kaitseks – tuleb töötajatele arusaadavalt teha.“

Nii Jürise kui ka Pavlova sõnul on rahuloluküsitlused ning töötajate tagasiside väga väärtuslik info, mille abil saavad ettevõtted tervist edendavaid algatusi kujundada. On raske ennustada, millist töötajat vähk võib tabada, seepärast tuleb abinõud kasutusele võtta kõigi töötajate kaitseks ja neid püsivalt järgida.

Vähitekitajate ja riskide vähendamine töökeskkonnas

Soone sõnul on kõige ohtlikum see, et vähitekitajaid ei tunta ära. „Väga paljudel juhtudel, kui inspektor läheb ettevõttesse ja viib jutu sellele, et teatud ained on kantserogeensed, tuleb see jutt üllatusena. Paraku koolis või ametit õppides ei räägita nendest riskidest,“ ütleb Soon. „Alustuseks peab teadma, millised kantserogeenid üldse on. Seejärel saab teha ettevõtte riskianalüüsi ja seal kantserogeenid või kantserogeensed tööprotsessid ära märkida.“

Üleeuroopaline projekt „Roadmap on Carcinogens“ on välja töötanud STOP-põhimõtte, mille abil töökeskkonnas vähitekitajaid ja riske vähendada.

S = asendamine (Substitution)
Asendage kantserogeenid ainetega, mis ei ole kantserogeensed. Seejuures tuleb tagada, et asendatav aine on vähem ohtlik. Asendamine on alati esimene meede, mida kaaluda.

T = tehnilised meetmed (Technical measures)
Kinnised süsteemid, sisseehitatud vaakumsüsteemiga seadmed ja kohtväljatõmbesüsteem – need ja paljud muud meetmed aitavad allikat kontrolli all hoida ja vähendada oluliselt kokkupuudet kantserogeenidega.

O = korralduslikud meetmed (Organisational measures)
Kas sulgesite ukse ja hoidsite kaane suletuna? Kas kasutate teatud kemikaalide või tegevuste jaoks ettenähtud alasid? Kas olete taganud, et kokkupuutuvate töötajate arv on nii väike kui võimalik? Kas hoiate töötamiskoha korras ja puhastate seda regulaarselt? Kas kõik pesevad enne söömist, joomist ja suitsetamist käsi ja nägu?

P = isikukaitsevahendid (Personal protection)

Mõnikord ei ole asendamine võimalik ning tehnilised ja korralduslikud meetmed ei ole piisavad. Sel juhul tuleb kasutada isikukaitsevahendeid. Need aitavad vältida kantserogeenide sissehingamist ja nahale sattumist.

Soon tõdeb, et vahetustega töö puhul on ilmselt kõige parem võimalikult sage tervisekontroll. „Vahetustega töö võib tähendada, et töötaja on kogu aeg stressis, sest ta peab näiteks iga päev erinevaks kellaajaks tööle minema, tal puudub tavarutiin ning oma töövälise elu korraldamine on keerukas.“

Üldiselt on aga põhireegel see, et teades, millised kantserogeenid töökeskkonnas on ja missugustele organitele ja organsüsteemidele need mõjuvad, saab korraldada vastava kaitse,“ lisab ta. „Niisama tähtis on tööandja ülesanne pidada arvestust töötajate üle, kes kantserogeensete või mutageensete ainetega kokku puutuvad, ning Tööinspektsioonile sellest teada anda.“