Eestis diagnoositud vähijuhtumitest võib aastas ligikaudu 776 juhtumit seostada töökeskkonnaga. See on vaid number, kuid selle taga on päris inimesed, nende elu ja töö.
Tegureid, mis viivad vähi tekkeni või tõstavad vähki haigestumise tõenäosust, nimetatakse kantserogeenideks ning need võivad olla erinevat päritolu, näiteks bioloogilised (nt viirused, bakterid), keemilised (nt kemikaalid), mineraalsed, füüsikalised või hoopis nö organisatoorsed (näiteks vahetustega töö, mis häirib inimese normaalset hormonaalset rütmi). Selliste teguritega võivad kokku puutuda meist paljud – automehaanikutest iluteenuste pakkujateni, ehitajatest tootmistöölisteni.
30. augustil kogunesid Tallinnas eriala spetsialistid, et rääkida lähemalt tööl varitsevatest ohtudest teavitusüritusel „Nähtamatud ohud tööl – kutsevähist“.
Eestis pole ametlikult diagnoositud ühtegi kutsevähki, kuid hinnanguliselt võib neid olla igal aastal sadu. Paraku on vähi tekkimine pikaajaline protsess ning kutsevähi diagnoosimine väga keeruline. Nagu ütles Põhja-Eesti Regionaalhaigla Kutsehaiguste ja töötervishoiu keskuse õendusjuht Gültšara Karajeva: “Ei ole nii, et homme tulen tööle ja nüüd on mul vähk.“
Tartu Ülikooli Kliinikumi onkoloog Dr. Kertu Kuldsaar tõi oma ettekandes näite, kus 37-aastasel mehel leiti ninaneelus pahaloomuline kasvaja, mis oli levinud ka kaelal asuvatesse lümfisõlmedesse. Ehituses töötava patsiendi sõnade kohaselt kandis ta isikukaitsevahendit ainult siis, kui meelde tuli ning on üsna tõenäoline, et pidev tolmu ja liiva sissehingamine talle raske haiguse tõigi.
Vähki on küll keeruline seostada vaid töökeskkonnaga, sest haiguse kulgu ja tekkimist võivad mõjutavad erinevad faktorid, sealhulgas eraelulised harjumused ja geneetika. Siiski on palju, mida nii töötajad ise kui ka tööandjad enda ja teiste tervise hoidmiseks ära teha saavad. Näiteks uue kemikaali töökeskkonda võtmisel tuleks alustada ohutuskaardist. Lugeda, milliseid ohte aine endast kujutab ning vastavalt sellele valida meetmed, kuidas end kaitsta. Võimalusel tuleks kokkupuudet kantserogeenidega minimeerida ja kemikaalidega tegeleda eraldatud ruumis. Kindlasti peaksid töötajad käima regulaarselt tervisekontrollis ning kandma isikukaitsevahendeid.
Ära ei tohi unustada, et lisaks töökeskkonnale tuleb jälgida oma tervist ka mujal. Vähi ennetamiseks tasub vähendada või loobuda alkoholist, tubakast, süüa tervislikult ja mitmekülgselt. Päikese käes viibides kasutada päikesekaitsekreemi ning käia regulaarselt arsti juures kontrollis.
Tööinspektsiooni korraldatud teavitusüritust nähtamatutest ohtudest töökohal saab järele vaadata siit.
