Vastab Piret Kaljula, tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant:
Üldiselt tuleb tervisekontroll korraldada töötajale, kelle tervist võib töökeskkonna riskide hindamise tulemusel mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad, näiteks töötamine müras, sundasendis, korduvate liigutuste tegemine, kokkupuude ohtlike kemikaalidega.
Tervisekontroll tuleb korraldada nelja kuu jooksul tööle asumisest. Näiteks kui töötaja töötab ehitajana ettevõttes, mis tegeleb uute hoonete ehitamisega ega puutu asbestitolmuga kokku, siis on tervisekontrolli korraldamine nelja kuu jooksul õige.
Küll aga kokkupuutel kantserogeensete kemikaalide ja materjalidega, näiteks asbest, tammepuidu tolm ja diiselmootorite heitgaasid, tuleb tervisekontroll töötervishoiuarsti juures korraldada enne kantserogeense ainega kokkupuute algust. Töötervishoiuarst annab tervisekontrolli tulemuste alusel hinnangu töötaja tervislikule seisundile. Näiteks, kui töötajal on diagnoositud krooniline kopsu- või ülemiste hingamisteede haigus, peab töötervishoiuarst töötajat teavitama, et tal ei ole soovitatav teha asbestitöid. Töötervishoiuarst võib teha tööandjale ettepaneku mitte rakendada töötajat asbestitööl või eemaldada töötaja alalt, kus ta asbestiga kokku puutub. Tööandja peab sellist otsust järgima.
Seega, kui töötaja võib tööd tehes asbestiga kokku puutuda, tuleb tervisekontroll korraldada juba enne töö alustamist. Nii ei ole võimalik riski hinnates jõuda järeldusele, et asbestiga kokkupuude töötaja tervist ei mõjuta. Ehk töötaja ei tohi asuda eterniitkatust lammutama enne, kui ta on käinud töötervishoiuarsti juures. Töötervishoiuarstile tuleb teada anda, et täiendava tervisekontrolli põhjuseks on kokkupuude asbestiga.
