Vastab töökeskkonna konsultant Indrek Avi, tööinspektsioon:
Tooli valikul kuvariga tööks peab eelkõige hindama tooli sobivust töötajale, kes seda kasutama hakkab. Tooli peab saama sobivalt reguleerida, et inimesel oleks mugav töötada ja ei tekiks lihasväsimust. Lihasväsimuse tõttu tekivad pikema aja jooksul valud ja haigestumine.
Tool ja töölaud tuleb paigutada nii, et töötaja istuks ergonoomiliselt õiges asendis. Istme kõrgus peab olema reguleeritav ning seljatoe asend ja kaldenurk muudetavad. Reguleerida peaks eelistatult saama toolil istudes, sest siis saab seda teha hõlpsamalt ja kiiremini.
Enne tooli ostmist peab teadma, kui kõrge on laud. Üldjuhul reguleeritakse istme kõrgus selliseks, et isteasendis oleva töötaja küünarnukk asetseks klaviatuuriga ühel tasapinnal või veidi madalamal. Kui laud on sobival kõrgusel, siis enamikul juhtudel on istme sobivaim kõrgus töötaja põlveõndla kõrguse lähedal, kui ta jalg on täistallaga põrandale toetatud. Kui tool on põlveõndlast kõrgemal, on vajalik jalatugi.
Tooli seljatoe ja istme vaheline kaldenurk peab olema 100–110 kraadi, siis on koormus inimese lülisambale minimaalne. Seljatugi toetab ka nimmepiirkonda. Toolil istudes ja alaselga toetades peab põlveõnnalde ja istme vahele jääma vähemalt kahe sõrme laiune ruum. Kui istme esiserv on vastu põlveõnnalt, tuleb tooli reguleerida või valida sobivam tool.
Tooli istme materjal peaks olema õhku läbi laskev ja hõõrdumistakistusega – nii saab püsida istumisasendis, kui iste on kergelt ette kallutatud. Nõnda kulub lihasjõudu minimaalselt ning verevarustus jalgades on vähem takistatud.
Käetugedele käsivarte või küünarnukkide toetamisel ei tohi õlad olla tõstetud. Käetoed võivad takistada tooliga lauale lähedale liikumist.
Kui inimene istub töölauast liialt kaugel, võivad tema õlad olla ette längus ning pea ja keha ette painutatud. Kui randmeid ja käsivarsi on võimalik mujale toetada ning käetoed takistavad tooli liikumist, siis võiks kaaluda käetugede eemaldamist.
