Vastab töökeskkonna konsultant Piret Kaljula, tööinspektsioon:
Tööandja peab korraldama tervisekontrolli töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad, ning kandma sellega seotud kulud. Tervisekontroll tuleb korraldada tööle asumise esimese kuu jooksul ja hiljem töötervishoiuarsti näidatud ajavahemike järel.
Töötervishoiuarst hindab tervisekontrollil töötaja terviseseisundit, töökeskkonna või töökorralduse sobivust töötajale ja selgitab välja tööst põhjustatud haigestumise või võimaliku kutsehaigestumise. Otsuse tegemiseks tutvub töötervishoiuarst töökeskkonna riskianalüüsiga ning töökohal töötaja töökeskkonna ja töökorraldusega.
Töötervishoiuarst hindab töötaja terviseseisundit ja teeb otsuse töökeskkonna või töökorralduse töötajale sobivuse kohta. Kui töökeskkond või töökorraldus töötajale ei sobi, märgib arst selle oma otsusesse (näiteks – töötajal on keelatud tõsta üle 5 kilogrammi kaaluvaid raskuseid, töötajale on vaja anda lisapuhkepause igas tunnis 10 minutit) ning sellise otsuse täitmine on tööandjale kohustuslik.
Sama tüüpi liigutuste kordumisega ning üleväsimust põhjustavate sundasendite ja -liigutustega seotud töö on ohutegurid, mille puhul peab tööandja töötajatele tervisekontrolli korraldama.
Tööandja peab riskianalüüsis hindama, kas tööliigutused või tööasend võib põhjustada töötaja tööga seotud haigestumist, arvestades, kui suure osa tööajast (tööpäeva või töönädala jooksul) sellised liigutused või tööasendid hõlmavad. Riskile hinnangu andmisel tuleb arvestada töötaja eripäradega, mõni töötaja väsib kiiremini, teine aeglasemalt. Kui riskide hindamise käigus selgub, et töötaja tervist võivad ohustada tööliigutused või töösendid, tuleb töötaja suunata tervisekontrollile.
Kindlasti peab töötajatel olema võimalus tööpäevasisesteks puhkepausideks. Töid tuleb organiseerida nii, et puhkepauside kasutamine on regulaarne ning organism saaks taastuda. Parem on teha lühemaid pause tihedamini kui pikemaid pause harvemini.
