Vastab Kaja Niinlaup, Tööinspektsiooni töötervishoiu inspektor: Jah, kindlasti tuleb arvestada ka muude tööde puhul. Näiteks on kaarkeevitus üks enamlevinud tehisliku UV-kiirguse allikaid, kus kiirgustase on väga kõrge. Akuutne mõju silmadele ja nahale võib ilmneda juba 3-10 minuti jooksul, kui olla mõne meetri läheduses. Seetõttu on silmade ja naha kaitse kohustuslik.
UV-kiirguse mõjuväljas töötades tuleb end kaitsta – kasutada kaitsevarje, ilmtingimata kanda peakatet ja keha katvaid rõivaid. Kasutama peaks ka UV-kaitsega kreeme. UV-kiirgus võib põhjustada nahavähki.
UV-kiirguse tekitatud kahjustustest saab inimene oma meeleelunditega teada alles siis, kui kahjulikud tagajärjed on aset leidnud. UV-kiirguse kahjulik mõju võib olla akuutne (ehk äkiline ja kohene), pikaajaline pärast akuutset doosi ning pikaajaline pärast kroonilist kokkupuudet (regulaarne doos on suurem kui see, millest organism täielikult taastuda suudab). Päikese- või nahapõletus on märk lühiajalisest liigsest kokkupuutest UV-kiirgusega. Naha enneaegne vananemine ja nahavähk on märgiks kroonilisest UV-kiirguse üledoosist. UV-kiirgus nõrgendab ka immuunsüsteemi, suurendades vastuvõtlikkust naha infektsioonidele. WHO hinnangul võib 20% katarakti juhtumitest olla seotud liigse kokkupuutega UV-valgusele.
Arvestada tuleb ka töötaja tervisekontrolli tulemusi: näiteks kui isikul esineb fotosensitiivsus (tema nahk on ülitundlik ultravioletile). Fotosensitiivsuse korral piisab ka minimaalsest (mõneminutilisest) kokkupuutest päikese UV-valgusega, et tekiks allergiline reaktsioon (nahalööve või päikesepõletus).
Töökeskkonnas UV-kiirgusest tuleneva riski hindamisel tuleb arvestada ka UV-tundlike kemikaalidega ning nende kahe teguri koosmõjuga. Näiteks UV-valguse käes kõvastuv liim või plastik võib asjaolude kokkusattumisel kahjustada töötaja tervist.
