Vastab Janika Rõõmus, töötervishoiu rakkerühma juhtiv tööinspektor:
Kutsehaiguse mõiste on välja toodud Kutsehaiguste loetelu määruses nr 66 § 1, mille alusel haigus loetakse kutsehaiguseks, kui see on nimetatud §-des 2-4 või kui §-des 5-6 nimetatud töökeskkonna ohutegur on põhjustanud töötaja haigestumise. Ehk lühidalt on kutsehaigus haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad. Tööst põhjustatud haigus on aga töökeskkonna ohuteguri põhjustatud haigus, mida ei loeta kutsehaiguseks ja mida ei ole kutsehaiguste loetelus välja toodud.
Kutsehaiguse korral koostab töötervishoiuarst teatise kutsehaiguse diagnoosimise kohta, milles märgib ära diagnoosid (v.a tööandjale saadetavas teatises), kutsehaigestumise põhjustanud ohutegurid, tööandjad, kelle juures töötamine võis mõjutada kutsehaigestumist ning soovitused edasise töökorralduse kohta. Töötervishoiuarst edastab teatise töötajale, tööandjale ja Tööinspektsioonile.
Kutsehaigestumist uurib tööandja ja vajadusel ka Tööinspektsioon, selle käigus selgitatakse välja kutsehaigestumise asjaolud, kutsehaigestumise põhjused ning abinõud, kuidas edaspidi sarnaseid kutsehaigestumisi vältida. Tööst põhjustatud haigestumisest teatab töötervishoiuarst ainult Tööinspektsioonile. Parema ennetustegevuse korraldamiseks peab töötaja enda tööandjat oma tööst põhjustatud haigestumisest ise teavitama.
Kutsehaiguse korral on töötajal õigus saada hüvitisi, kuid tööst põhjustatud haigestumise korral mitte, sest erinevalt kutsehaigestumisest, võib tööst põhjustatud haigestumisest terveneda.
