Vastab Indrek Avi, Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant: Sama tüüpi liigutused võivad hakata töötajat kahjustama siis, kui need koormavad samu liigeseid ja lihasgruppe; liigutusi tehakse sageli, kiiresti ja suhteliselt pika aja jooksul. Kuna liigutustevahelistel lühikestel perioodidel lihased väsimusest ei taastu, peab inimene rohkem pingutama, kulub rohkem energiat ning lihased koormatakse järk-järgult üle. Osa lihaseid väsib kiiremini, osa aeglasemalt. Sageli on vaevused ja vigastused just õlavöötmes ja ülajäsemetes.
Mida kiirem on töötempo, seda vähem on lihasväsimusest taastumiseks aega ning seda kõrgem on risk vigastuste tekkimiseks. Kui töötaja ei saa liigutuste tempot ise määrata, näiteks koosteliini, konveieri või kehtestatud töönormi tõttu, mõjutab see töötajat ka psüühiliselt. Välisärritajatele reageerib närvisüsteem lihaspingetega, mille tõttu lihas kiiremini väsib, on jäigem ja suureneb kahjustuste risk. Inimesele on loomupärane töövahetuse jooksul töötada erineva tempoga.
Sama tüüpi liigutuste kordumine on vaid üks ohutegur luu- ja lihaskonna vaevuste ja vigastuste kujunemisel. Töötamisel esineb sageli sundasendeid, raskuste teisaldamist, liigutusi, mis nõuavad lihaste ülemäärast venitamist ja jõu rakendamist. Kehvas seisundis tugi- ja liikumiselundkonnal on risk kahjustuda suurem nii tööl kui ka kodus.
Tööelu portaalist leiate nõuandeid, kuidas muuta töökohta ergonoomiliseks, sealhulgas vähendada koormust töötaja luu- ja lihaskonnale http://www.tooelu.ee/et/Tooandjale/Tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Fysioloogilised-ohutegurid.
Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultandid nõustavad ettevõtteid, kes soovivad oma töökeskkonda paremaks muuta. Ettevõtjad saavad konsultandi oma ettevõttesse kutsuda, kirjutades tööinspektsiooni üldaadressile ti|ät|ti.ee. Konsultanditeenus on tasuta. Täpsemat infot teenuse kohta leiate meie kodulehelt: http://www.ti.ee/est/organisatsioon-kontaktid/tooinspektsioon/tasuta-tookeskkonna-konsultandi-teenus/
