Vastab Kaire Saarep, Tööinspektsiooni ennetusosakonna juhataja:
Töölepingu seaduses on lubatud tööaeg reguleeritud läbi kohustusliku puhkeaja. Täisealistel peab 24-tunnise ajavahemiku jooksul olema vähemalt 11 tundi järjestikust puhkeaega. See tähendab, et maksimaalselt peale 13-tunnist töötamist peab olema vähemalt 11 tundi vaba aega.
Kui töötatakse graafiku alusel ehk summeeritud tööajaga, siis iga seitsmepäevase ajavahemiku jooksul peab olema vähemalt 36 tundi järjestikust tundi puhkeaega.
Seetõttu võibki olla, et töötaja töötab nädalas rohkem kui 40 tundi nii, et igapäevane ja –nädalane puhkeaeg on täidetud. Samas tuleb järgida ka maksimaalset lubatud keskmist tööaega seitsmepäevase ajavahemiku kohta, mis on 48 tundi arvestusperioodi kohta (erandina kokkuleppel ka 52 tundi, kuid töötaja võib selle kokkuleppe igal ajal üles öelda kahenädalase etteteatamistähtajaga).
Toome paar näidet:
1) Töötaja töötab ühekuulise arvestusperioodi alusel. Juulikuus töötab ta 233 tundi. Seitsmepäevase perioodi kohta on ta töötanud keskmisest 233 / 31 × 7 = 52,6 tundi. Järeldus: selline tööajakava on seadusega vastuolus.
2) Töötaja töötab kolmekuulise arvestusperioodi alusel, mis kestab 1. juulist kuni 30. septembrini. Tema töötunnid on vastavalt 233 + 150 + 178 = 561. Seitsmepäevase perioodi kohta on ta töötanud keskmisest 561 / 92 × 7 = 42,7 tundi. Järeldus: selline tööajakava on seadusega kooskõlas, eeldusel, et igapäevane ja –nädalane puhkeaeg on täidetud.
Lõpetuseks tuleb veel rõhutada, et ületunnitöö tuleb alati eelnevalt kokku leppida. Töötajal on õigus kaaluda, kas ta soovib ületunnitööd teha või mitte. Kui on mitmekuuline arvestusperiood, siis ületunnitöö ei selgu esimestel kuudel, vaid perioodi lõpus.
