Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja ennetuse ja õiguse alal:
Töövaidluse lahendamise seadus võimaldab küll rahalise nõude avaldust lahendada kirjalikus menetluses, kui nõuete kogusumma ei ületa 6400 eurot. Seda, kas tõendid on piisavad ja nõue nii selge, et asja saab lahendada kirjalikus menetluses, otsustab siiski töövaidluskomisjoni juhataja, mitte avaldaja või vastaspool.
Töövaidluse lahendamise seaduse § 40 lg 3 sätestab, et töövaidluskomisjoni juhataja kutsub pooled istungile, kui juhataja hinnangul on see vajalik avalduse aluseks olevate asjaolude selgitamiseks.
Seega, vaatamata poole soovile asi läbi vaadata kirjalikud menetluses, on töövaidluskomisjoni juhatajal alati õigus määrata asi istungile, et tagada vaidluse aluseks olevate asjaolude ammendav arutamine ja õige lahend. Töövaidluskomisjon arvestab menetlusliigi valikul poolte huvidega, et lahend saaks õiglane.
Tööandja esindaja vastuse osas tasub teada, et kui isik, kelle vastu nõue oli esitatud, ei ilmu istungile mõjuva põhjuseta või on esitanud kirjaliku nõusoleku avalduse läbivaatamiseks tema kohalolekuta, võib töövaidluskomisjon vaadatagi avalduse läbi ilma temata ja teha otsuse, mis on jõustumise korral täitmiseks kohustuslik.
