Dividendi ootuses ei malda paljud ettevõtjad jääda ootama majandusaasta aruande äriregistrile esitamise viimast päeva (30. juuni), mistõttu alustame juba praegu olulisemate põhimõtete selgitamisega, mida tuleks seoses dividendidega silmas pidada.

Käesolevas artiklis selgitab jurist Evelin Jõgar, milliste reeglitega tuleb ettevõtjal arvestada, enne kui ta otsustab hakata maksma dividende.

Milliste piirangutega tuleb dividendide maksmisel arvestada?

1. Enne dividendide maksmist tuleb teha osakapitali sissemakse.

Alates 2011. aastast on võimalik asutada osaühingut ka ilma sissemakset tegemata. Osanikel tuleb aga selle võimaluse kasutamisel arvestada, et enne täielike sissemaksete tegemist osakapitali ei ole lubatud osanikele dividende maksta.

Kui osakapital on sissemaksmata, kuid samas on võimalus ja tahe maksta dividende, on lubatav ja mõistlik kajastada kasumi jaotamise otsuses tasaarvestust, kus üheltpoolt otsustatakse dividendide väljamakse, aga teiseltpoolt arvestatakse see osaniku poolt tasumisele kuuluva osakapitali sissemakseks. Seega tasaarvestatud summa ehk osakapitali sissemakse ulatuses osanikule dividende rahas välja ei maksta.

Sellise tasaarvestuse puhul ei tohi ära unustada dividendide deklareerimist ja tulumaksu tasumist, sest kuigi reaalselt raha ei liikunud, on tegemist siiski dividendide väljamaksmisega. Samuti tuleb esitada äriregistrile osaühingu andmete muutmise avaldus, et sissemakse saaks kajastatud ka ettevõtte registriandmetes.

2. Dividende ei tohi maksta jooksva majandusaasta kasumi arvelt.  

Kasumi jaotamise otsuse tegemiseks on nõutav kinnitatud majandusaasta aruanne. Jooksva aasta kasumi arvelt osanikele väljamakseid tehes võetakse endale asjatu maksurisk, eriti juhul, kui osanik on ühtlasi osaühingu juhatuse liige. Sellisel juhul võib juhtuda, et väljamakse maksustatakse hoopis töötasuna ning lisaks füüsilise isiku tulumaksule tuleb sellelt tasuda ka sotsiaalmaks.

Ebaseadusliku dividendimakse saanud osanik peab viie aasta jooksul arvestama ka sellega, et osaühing või teatud juhtudel ka osaühingu võlausaldaja võib esitada tema vastu nõude alusetult saadud väljamakse tagastamiseks osaühingule. Ebaseadusliku väljamakse põhjustanud juhatuse ja nõukogu liikmed vastutavad alusetu väljamakse tagastamise eest solidaarselt osanikuga.

Aasta lõpus võib selguda ka tõsiasi, et ennatliku kasumi jaotamise tõttu on omakapital langenud alla seadusega või põhikirjaga lubatud piirmäära, mistõttu ettevõtte likvideerimise või pankroti vältimiseks tuleb kiiresti suurendada osakapitali või võtta tarvitusele muud abinõud netovara suuruse viimiseks nõutavale tasemele.

Eeldividendide maksmise õigus kuni jooksva majandusaasta poole eeldatava kasumi arvelt on äriseadustiku kohaselt antud üksnes aktsiaseltsidele juhul, kui ettemaksete tegemise võimalus on sätestatud aktsiaseltsi põhikirjas.

3. Pärast dividendide maksmist peab netovara jääma lubatud piiridesse.

Äriseadustikust tulenev netovara ehk omakapitali miinimumnõue on vähemalt pool osakapitalist, kuid see ei tohi langeda alla seaduses sätestatud miinimukapitali ehk alla 2500 euro. Netovara suuruseks on lihtsustatult öeldes äriühingu varade ja kohustuste vahe. Kui dividendide maksmise tõttu muutub netovara lubatust väiksemaks, ei ole osanikele väljamaksete tegemine lubatud.

Netovara suuruse arvestamisel tuleb silmas pidada ka lisanduvat tulumaksukulu, mis seoses maksumäärade muutumisega 2015. aasta algusest on pisut väiksem kui varem (varasemalt 21/79, alates 2015 aga 20/80). Näiteks kui otsustatakse maksta dividende summas 5000 eurot, tuleb sellelt maksta tulumaksu 1250 eurot.

Kuigi maksukulu võib tegelikult kanda ka jooksval aastal teenitud kasumi arvelt ja maksta dividendideks kogu eelmiste perioodide kasumi, on soovitatav siiski jätta dividendide osa maksusumma võrra väiksemaks. Näiteks kui jaotamata kasum on 5000 eurot, võiks otsustada maksta dividendideks 4000 eurot ning jätta 1000 eurot tulumaksukulu katmiseks.

Kiire ja praktiline abimees dividendide ja kaasnevate maksukohustuste kalkuleerimiseks asub veebisaidil www.kalkulaator.ee

4. Kasumit ei või jaotada, kui kasumi jaotamine kahjustab äriühingu või tema võlausaldajate huve.

Lõpuks on siiski oluline hinnata ettevõtte võimalusi dividende maksta kasumi jaotamise hetkel, mitte üksnes formaalselt eelmise majandusaasta aruande numbrite põhjal. On ju võimalik, et kuigi eelneval aastal teeniti korralik kasum ning majandusaasta tulemused lubaksid dividende maksta, on uuel aastal olukord muutunud ja tegutsetakse kahjumiga.

Kasumi jaotamise otsuse tegemisel peab hoolsalt tegutsev juhatus analüüsima kasumi jaotamise mõju ettevõttele ning sellest ka osanikke teavitama.  Kui osanikud teavad, et dividendide maksmine võib kahjustada äriühingu või tema võlausaldajate huve, kuid otsustavad sellele vaatamata dividende maksta, võib see kaasa tuua osanike vastutuse.

Kui teil on õnnestunud juhtida oma äri nii edukalt, et ükski eelnimetatud piirangutest teie otsustusvabadust ei mõjuta, võite asuda ettevalmistama dividendide väljamaksmist.

Otsuse vormistamise ja väljamaksetega seotud aspektidest räägime juba oma järgmises postituses.