Kes on see tegelik kasusaaja?
Eelnõu kohaselt on tegelik kasusaaja füüsiline isik, kes:
- teeb oma mõju ära kasutades tehingu või toimingu või omandab muul viisil kontrolli tehingu, toimingu või teise isiku üle ja
- kelle huvides, kasuks või arvel tehing või toiming tehakse;
- äriühingu puhul omab või kontrollib seda piisava osaluse, hääleõiguse või omandiõiguse kaudu. Kontroll tähendab üle 25% osaluse omamist äriühingus;
- kui „pärast kõikvõimalike tuvastusmeetodite ammendamist“ ei õnnestu kindlaks teha „ja puudub ka kahtlus, et selline isik eksisteerib“, siis käsitletakse tegeliku kasusaajana füüsilist isikut, kes on juriidilise isiku kõrgeima juhtorgani liige;
- seltsingu või ühisuse tegelikuks kasusaajaks on füüsiline isik, kes ühendust kontrollib ja kes on tema asutaja, vara üleandja, usaldusisik vara valitseja, vara säilimist kontrolliv isik või soodustatud isik. Eeltoodu väljaselgitamine eeldab seega varakogumi või ühenduse tegutsemise aluseks olevate lepingute läbitöötamist.
Muud tüüpi kehamite või ühenduste puhul määratakse tegelikeks kasusaajateks juhtorgani liikmed.
Tegelikku kasusaajat ei tuvastata börsiettevõtete, korteriühistute ja hooneühistute puhul.
Kohustus koguda ja hoida andmeid
Tegeliku kasusaaja tuvastamise kohustus on senini pankadel, notaritel jms isikutel ärisuhte loomisel või tehingute tegemisel. Eelnõu kohaselt lisandub selle hõlbustamiseks äriühingutele samuti kohustus oma tegelikud kasusaajad ise äriregistri kaudu avaldada. Selleks kohustatakse eelnõuga äriühinguid koguma ja hoidma andmeid oma tegeliku kasusaaja kohta, sh omandi või kontrolli viisi kohta. Selleks peavad tema osanikud, aktsionärid või liikmed andmed juhatusele avaldama ning juhatus peab esitama andmed äriregistrile, kus need avalikustatakse. Praktikas tähendab see juhatuse kohustust teha endale lõpuni selgeks nii tegeliku kasusaaja kriteeriumidele vastavad eraisikud kui ka ettevõtja omandistruktuuri nüansid. Eesti õiguses tundmatute välismaiste ühingute (nt common law süsteemist tuntud trust) võib see osutuda üsna keerukaks ülesandeks, mida omakorda raskendab kohustus jälgida tegelike kasusaajate ringis toimuvaid muudatusi.
Andmete muutmine ja kustutamine
Esitatud andmete muutumisel esitab juhatus registripidajale 30 päeva jooksul õiged andmed. Tegelike kasusaajate andmete õigsust (s.o kui muudatusi pole toimunud) kinnitab juhatus igal aastal majandusaasta aruannetes.
Andmed kustutatakse automaatselt viie aasta möödudes juriidilise isiku registrist kustutamist.
Tegelikul kasusaajal enesel on õigus nõuda ebaõigete andmete muutmist juhatuselt. Kui juhatus andmeid ei korrigeeri, on tegelikul kasusaajal õigus nõuda juriidiliselt isikult ebaõigete andmetega teklitatud kahju hüvitamist.
Sanktsioon
Uute nõuete mitte järgimine toob kaasa karistuse rahatrahvi näol. Selleks on kuni 300 trahviühikut füüsilise isiku puhul ja kuni 400 000 eurot juriidilise isiku puhul.
