„Eestis on tavaks kaasata patsiendi raviprotsessi lisaks arstidele ka mitmeid teisi tervishoiuspetsialiste, kes abistavad arsti tema ravimeeskonnas. Nende osalemine tagab patsientidele parema ja terviklikuma ravi,“ ütles sotsiaalministeeriumi e-teenuste arengu ja innovatsiooni asekantsler Ain Aaviksoo. „Kavandatava seadusemuudatusega reguleeritakse nende ravis osalemine. Muu hulgas võimaldab see anda neile ligipääsu inimeste terviseandmetele, mis on vajalikud kvaliteetsema ravi pakkumiseks.“

Praegu kehtivas seaduses ei ole nimetatud kõiki tehnikuid ja spetsialiste, kes patsiendiga erinevate teenuste pakkumisel kokku puutuvad. Seadusemuudatusega on kavas kehtestada loetelu kõigist tervishoiuteenuste osutamisel osalejatest, arvata ravi protsessis osalejate hulka ka kliinilised logopeedid ja kliinilised psühholoogid, füsioterapeudid, tegevusterapeudid, optometristid, radioloogiatehnikud ning anda neile ligipääs tervise infosüsteemi andmetele.

„Tervise infosüsteemi esmane eesmärk on toetada usaldussuhet arsti ja patsiendi vahel ning delikaatsed terviseandmed peavad mõistagi olema kaitstud. Samas, kui lisaks arstile osaleb inimese raviprotsessis mõni oluline spetsialist, siis ei tohi digilahendused saada takistuseks, piirates nende ligipääsu andmetele, vaid peaksid hoopis aitama suures infohulgas orienteeruda mugavate kasutajaliideste abil,“ lisas Aaviksoo.

Samuti on kavas anda Eesti Haigekassale ja Terviseametile juurdepääs tervise infosüsteemi andmetele, et tõsta teenuste ja infosüsteemi esitatud dokumentide kvaliteeti, võimaldades tõhusamat järelevalvet. Lisaks plaanitakse seadusemuudatusega anda perearstidele võimalus teha tervise infosüsteemis päringuid oma patsientide nimistu piires, et parandada perearstide võimalusi ennetustööks. See on eriti oluline nii riskirühmade kui ka krooniliste haigustega patsientide jälgimisel.

Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse sõnul on selline muudatus vajalik, kuna perearstide roll tervishoiusüsteemis kasvab ja parem ligipääs andmetele loob paremad eeldused haiguste ennetamiseks ja ravi kvaliteedi parandamiseks juba esmatasandil. „Praegu võib perearst olla kummalises olukorras, kus ta ei saa päringuna ülevaadet oma nimistu inimeste vaktsineerimisest, et kutsuda vaktsineerimata riskigrupi inimesi vastuvõtule,“ ütles Maris Jesse. „Sama puudutab ka muud ennetustegevust.“

Praegu on perearstil võimalik andmeid töödelda vaid siis, kui inimene ise pöördub perearsti poole abi saamiseks, andes sellega arstile õiguse oma andmete töötlemiseks. Kavandatav regulatsioon võimaldaks perearstidel teha oma nimistu piires päringuid kõigi oma patsientide kohta ka ennetustööks, et vajaliku ravi pakkumisega ei jäädaks hiljaks.