Rahandusminister Toomas Tõniste sõnul on tegemist olulise eelnõuga, mis parandab märgatavalt riigi võimalusi võitluses rahapesuga ja seda eelkõige heidutuse kaudu.
 
„Finantssektoris võivad suurematel rikkumistel olla kahjulikud tagajärjed nii kogu sektorile kui laiemale avalikkusele. Seega on oluline, et trahvimäärad ja nende määramise põhimõtted oleksid ühesugused kogu Euroopa Liidus ja aitaksid võimalikke rikkumisi üldse ära hoida,“ ütles Tõniste.
 
Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle finantssektorit puudutavad EL-i õigusest tulenevad halduskaristused, millega nähakse ette võimalus määrata senisest tunduvalt suuremaid rahatrahve väärteomenetluses.
 
Muudatuse kohaselt võib näiteks juhul, kui pank jätab finantsinspektsioonile teabe esitamata või esitab vale või puudliku info, määrata pangale karistuseks rahatrahvi summas kuni 5 miljonit eurot. Alternatiivselt on võimalik rahatrahvi määramise aluseks võtta ka panga käive või rikkumise tulemusel teenitud kasu või tekitatud kahju. Kehtiva seaduse alusel oleks rahatrahviks kuni 32 000 eurot.
 
Eelnõuga nähakse ette ka pöördtõendamise võimalus haldusmenetluses. „Eelnõu kohaselt seab rahapesu andmebüroo kahtlase tehingu korral rahale käsutamise piirangu ning nõuab tehingu tegijalt tõestust, et see raha on seaduslikult saadud. Kui tehingu tegija ei suuda raha päritolu seaduslikkust tõestada, jääb ta varast ilma. Praegu peab büroo kõigepealt tõestama, et tegemist on kuritegeliku rahaga,” selgitas Tõniste.
 
Tegemist ei ole karistusõigusliku mõjutusvahendiga, vaid haldusmeetmega. Varale piirangute seadmine ja vara riigi omandisse kandmine toimub halduskohtu kontrolli all ja kohtu loal.
 
Tõniste lisas, et tegemist on Eesti õiguskorra jaoks olulise muudatusega, mida ootab Riigikogus ees kindlasti põhjalikum arutelu. „Tegemist on valitsuse rahapesu tõkestamise komisjoni ühe põhilise ettepanekuga. Muudatus annaks väga selge signaali, et Eesti kaudu pole mõtet üritada raha pesta, sest oht sellisest varast ilma jääda on suur.“
 
Kuna uued rahvusvahelised rahapesu riskid seonduvad virtuaalvääringuga, siis karmistatakse eelnõuga ka virtuaalvääringu ja rahakotiteenuse pakkuja tegevusloa tingimusi.
 
Edaspidi peab tegevuslube väljastav rahapesu andmebüroo hakkama kontrollima kontaktisikute asemel ettevõtja juhtorgani liikmete sobivust ja mainet. Tegemist on finantsvaldkonnas tavapärase tegevusloa nõudega, mille eesmärgiks on tagada, et sektorit ei kasutataks ära kuritegelikel eesmärkidel.
 
Peale selle nähakse ette, et teenuse pakkuja registrijärgne asukoht ja peakontor peab olema Eestis ja välisriigis registreeritud ettevõtja puhul tuleb siin asutada filiaal. Nendel, kel tegevusluba juba olemas, on aega pool aastat, et esitada rahapesu andmebüroole täiendavaid andmeid, vastasel korral tunnistatakse tegevusluba kehtetuks.
 
Eelnõu on plaanitud jõustuma 2019. aasta esimeses pooles eeldusel, et rahatrahvide kohaldamiseks vajalikud karistusseadustiku muudatused on jõustunud või jõustuvad hiljemalt karistusseadustiku muudatustega samal ajal.