Direktiivi eelnõu peamine eesmärk on kehtestada maksekontoga seotud teenustele ühtsed reeglid aitamaks ära hoida ühtse makseteenuste turu jätkuvat killustumist, mis leiaks aga aset kui liikmesriigid rakendaksid riigisiseseid õiguslikke meetmeid oma äranägemise järgi.
Ühtsed reeglid muudavad maksekontoga seotud teenustasud ELi üleselt hästi võrreldavaks. Lihtsustub ja kiireneb maksekonto üleviimine ühest liikmesriigist teise ja tarbijale on garanteeritud vähemalt ühe maksekonto avamise võimalus (sellist kontot nimetatakse põhimaksekontoks).
Eelkõige saavad kasu tarbijad. Paraneb tarbijate piiriülene liikumine, mis tõstab teenusepakkujate vahelist konkurentsi. Konkurents omakorda survestab teenuste hindasid alanemise suunas ja lõppkokkuvõttes võidab soodsamatest teenuste hindadest tarbija. Põhimaksekonto avamise garanteerimise vajadus tuleneb sellest, et tarbijale on vaja pakkuda sotsiaalset kindlustunnet, et ta saaks igas olukorras osaleda igapäevases elukorralduses (näiteks kui ei ole pangakontot on võimalikud juhtumid, kui tööandja keeldub palga maksmisest, sest sularahas nad palka ei maksa või juhtum, kui kommunaalmakseid ei saa tasuda, sest sularaha vastu ei võeta).
Komisjoni analüüsid on näidanud, et tihtipeale pangad diskrimineerivad tarbijaid kodakondsuse, elukoha või tarbija majandusliku olukorra alusel keeldudes maksekonto avamisest (näiteks maksekontot ei avata töötule või pankrotistunud eraisikule).
