Selgus, et sarnase makseteenuse eest võib mõni teenusepakkuja võtta mitu korda suuremat tasu kui konkurent. Kokku kaardistati 9 panga, 11 makseasutuse ja 2 e-raha asutuse makseteenused, kellest tarbijale osutab maksekontoga seotud põhimakseteenuseid 6 panka ja 4 makseasutust.
Küsimustele vastab finantsteenuste järelevalve osakonna juht Mari Puusaag-Tamm.
Millised makseteenused on pankades ja makseasutustes tarbijale tasuta ja millised tasulised?
Üldjuhul pakutakse tasuta kontode avamise, pidamise, vahetamise ja sulgemise teenust, samuti deebetkaardi väljastamist ja sularaha väljavõtmist pangaautomaadist teatud piirsummani. Tasusid rakendatakse peamiselt aga maksete või lisatoimingute eest.
Kui suuri tasusid võtavad maksete vahendamise eest Eestis tegutsevad pangad?
Maksete tasu sõltub sellest, kas klient teeb pangasisese makse, Euroopa ehk SEPA makse või välismakse. Pankade elektroonilises kanalites on pangasisesed maksed enamjaolt tasuta. Tasu olemasolu puhul küsitakse ühe pangasisese makse eest keskmiselt 16 senti ja Euroopa (sh siseriiklike) SEPA makse eest 38 senti. Välismaksed on kallimad – kui kulud makstakse kahasse, siis küsitakse makse eest keskmiselt 6 eurot ja kui makse eest tasub maksja, siis 25 eurot.
Kontoris on pangasisesed maksed tasuga vahemikus 2,3-5 eurot. Euroopa (sh siseriiklikud) SEPA makse tegemine maksab kontoris 3,2-5 eurot ja välismakse 10-25 eurot, kui kulud lähevad kahasse ning 20-45 eurot, kui makse eest tasub makse tegija.
Kui suuri tasusid võtavad maksete eest makseasutused?
Makseid vahendavad Eestis kolm makseasutust. Makseasutuse-sisesed maksed on kahel asutusel tasuta. Üks asutus kolmest küsib aga ka tasu 4 senti makse pealt. Euroopa (sh siseriiklikud) SEPA maksed on makseasutustel enamjaolt tasulised ning need maksavad 8-30 senti. Välismaksete vahendamist makseasutused ei paku. Kui makseasutused pakuvad oma esinduses maksete täitmist, siis tuleb makse eest tasuda 1-2 eurot.
Milliste makseteenuste lisatoimingute eest pangad ja makseasutused klientidelt raha küsivad?
Pankades ja makseasutustes on tasuline ka kontoväljavõtete väljastamine paberkandjal. Makseasutused küsivad selle eest keskmiselt 30 senti lehekülje kohta ja pangad 60 senti lehekülje kohta. Minimaalseks paberväljavõtte tasuks on nii pankades kui makseasutustes keskmiselt 5 eurot.
Kust saab tarbija infot oma maksekontoga seotud tasude kohta?
Tarbijatel on võimalik saada infot nende poolt makstud tasudest lisaks tavalisest kontoväljavõttest ka eraldiseisvast dokumendist nimega makstud tasude ülevaade. Makstud tasude ülevaade sisaldab infot kõigist tasudest, mida tarbija valitud perioodil maksekontoga seotud makseteenuste eest tasus ning vajadusel ka infot valitud perioodil teenitud intressidest ning arvelduslaenu limiidi kasutamise eest tarbijalt välja arvestatud intressist.
Seaduse järgi peab makseteenuse pakkuja võimaldama tarbijale ülevaate saamise vähemalt kord aastas tasuta ja seda kliendi soovile vastavalt kas elektrooniliselt või paberkandjal. Viiel makseteenuse pakkuja klientidel on võimalik makstud tasude ülevaadet saada igal ajahetkel ja piiramatu arv kordi tasuta internetipangas või makseteenuse pakkuja veebilehe kaudu.
Makstud tasude ülevaade võimaldab tarbijal aru saada, kui palju ja milliseid makseteenuste tasusid on ta tasunud ja sellest tulenevalt hinnata vajadust muuta tarbimisharjumusi või vahetada makseteenuse pakkujat.
Millised on seadusest tulenevad nõuded makseteenuste tasudele?
Võlaõigusseaduse järgi peavad pankade maksekontoga seotud makseteenuste tasud olema mõistlikud ning arvestama Eesti elanike sissetuleku taseme ja pankade poolt maksekontoga seotud makseteenuste eest võetavate tasude keskmise suurusega Eestis.
