„Seadus peab käima ajaga kaasas. Kuna Riigikogu võttis majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse vastu juba 2011. aasta kevadel, siis täna Riigikogus menetletava eelnõu eesmärk on 1. juulist jõustuvasse seadusesse sisse viia veel mõned tehnilised täpsustused ja parandused, mille on tinginud kolme aasta jooksul muutunud majanduskeskkond,“ selgitas justiitsminister. „Osaliselt on eriseaduste muudatused vajalikud aja jooksul muutunud regulatsioonide tõttu, osaliselt on need ajendatud peatselt jõustuva korrakaitseseaduse rakendamisest.“
Muudatuste eelnõuga nähakse ette, et 1. juulist 2016 läheb teavitamiskohustusega tegevusalade menetlus kaubandustegevuse valdkonnas Eesti teabevärava kaudu töötavale täiselektroonilisele süsteemile.
Teise muudatusena loobutakse elektriohutusseaduses, küttegaasi ohutuse, lifti ja köistee ohutuse, masina ohutuse ning surveseadme ohutuse seadustes nii tegevusloast kui ka teatamiskohustusest. See tähendab, et edaspidi reguleerivad nimetatud valdkondi praegugi kehtivad kvalifikatsioonipõhised nõuded.
Kolmanda muudatusena hakkab rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse alusel antavaid tegevuslubade taotlusi edaspidi lahendama Keskkriminaalpolitsei rahapesu andmebüroo. Seni lahendas vastavaid taotlusi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
Lisaks välistatakse eelnõuga majandustegevuse seadustiku üldosa seadusest strateegilise kauba kontrolli süsteem strateegilise kauba seaduse tähenduses, kuna tegemist ei ole majandustegevusega, vaid riigi lisakontrolliga kauba üle.
Olulise muudatusena tuuakse sisse ka notarilt õigusalaste selgituste saamise võimaldamine. Õigusalaste selgituste andmine nähakse ette ametiteenusena, mis annab notarile õiguse otsustada, kas ta soovib osutada vastavasisulist teenust või mitte. Tasu õigusalaste selgituste andmise eest on eelnõu järgi kokkuleppeline.
Antud muudatused on osa 1. juulist rakenduvast majandustegevuse seadustiku üldosa seadusest, millega vähendatakse majandushaldusõiguse killustatust ning muudetakse ettevõtjaid puudutavad regulatsioonid selgemaks ja kergemini arusaadavaks.
Ühe muudatusena jaotatakse 1. juulist kaheks majandustegevuse järelevalvemehhanism. Teavitamiskohustusega tegevusalade puhul peab ettevõtja tegevusest registripidajale teatama, kuid kande puudumine ei tähenda keeldu tegutseda. Loakohustusega tegevusalade puhul tuleb aga tegevuse alustamiseks saada haldusorgani luba ning selleta tegutsemine on illegaalne. Loakohustuse seadmine peab olema rangelt põhjendatud, rakendades seda näiteks potentsiaalselt ohtlike tegevusalade puhul, kui ettevõtte suhtes on enne tegevuse alustamist tarvis teostada kontrolli.
Ettevõtjaid puudutavatest muudatustest rakenduvad juulist veel näiteks teenuste direktiivi eeliste laiem kasutamine, ettevõtjate halduskoormuse vähendamine seoses MTR registreeringutega, ühtse kontaktpunkti ja elektroonilise menetluse põhimõtete rakendamine, tegevuslubade andmise ja üleandmise, samuti kehtetuks tunnistamise reeglite lihtsustamine ning mitteusaldusväärsete ettevõtjate järelevalve tõhustamine.
