Seadus soodustab uute pensionfondide valitsejate lisandumist ning muudab inimeste jaoks pensionifondi vahetamise oluliselt odavamaks. Nimelt langeb kogutud osakute tagasivõtmistasu piirmäär seniselt 1%-lt maksimaalselt 0,05%-le konservatiivsete pensionifondide puhul ja 0,1%-le teiste kohustuslike pensionifondide puhul, teatas rahandusministeerium eelnõu väljatöötamisfaasis.
Tagasivõtmistasu ei saa edaspidi mitte fondivalitseja, vaid see läheb fondi. Näiteks kui investori pensioniportfelli suurus on 10 000 eurot, siis fondi vahetamiseks peab ta maksma 100 eurot, eelnõu kohaselt tuleks pensionifondi vahetamiseks maksta vaid 10 või siis vastavalt 5 eurot.
Seadus annab võimaluse asutada Eestis ka usaldusfonde ehk usaldusühingu vormis tegutsevaid fonde. Need on rahvusvaheliselt levinud, kuna aitavad investoritel vältida topeltmaksustamist. Usaldusfondide asutamiseks tuleb need registreerida äriregistris ning anda nende kohta teavet finantsinspektsioonile.
„Usaldusfondiga kaasneb ka eraldi maksurežiim − niinimetatud maksuläbipaistvuse režiim. Fondi maksuläbipaistvus tähendab, et fond ise ei ole maksukohustuslane ning fondi investoreid maksustatakse täpselt samamoodi nagu siis, kui nad oleksid teinud vastava investeeringu sihtettevõttesse otse, ilma fondi vahenduseta,“ selgitas rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna peaspetsialist Ardo-Heiki Ingar.
Uue seaduse jõustumise järel saab võimalikuks asutada ka aktsiaseltsifondi, mille peamine eripära võrreldes tavalise aktsiaseltsiga on see, et sel puudub fikseeritud aktsiakapital.
Ingari sõnul on praktika näidanud, et fikseeritud aktsiakapitali kasutamine fondide puhul on osutunud liiga jäigaks: see ei võimaldanud fondidel lasta aktsiad välja ja osta need tagasi vastavalt investeerimistsüklile või investorite soovile, aktsiakapitali muudatusi tuli heaks kiita ja registreerida äriseadustikus sätestatud korras.
Võrreldes senise seadusega eristab seadus selgelt jaeinvestoritele ja professionaalsetele investoritele suunatud fondid – niinimetatud avalikud ja mitteavalikud fondid. Viimastele esitab eelnõu senisega võrreldes vähem nõudmisi, seega väheneb bürokraatia professionaalsete investorite jaoks. Finantsjärelevalve roll selliste fondide tegevuse kontrollimisel oluliselt väheneb.
Seadus teeb veel mitmeid muudatusi, mis puudutavad investeerimisfondi tingimusi ja prospekti, depositooriumite vastutust ning fondide maksejõuetuse režiimi. Need lihtsustavad investeerimisfondide loomist ning seavad selgemad raamid fondivalitseja kohustustele.
