Eelnõu kajastab peamise teemana riigikohtu ettepanekuid vähendada kolmanda astme kohtusse jõudvaid kaebusi, mis on tekkinud menetluste käigus. „Üheksa aastaga on riigikohtusse saabunud menetlustaotluste hulk kasvanud pea kaks korda,“ rääkis justiitsminister Urmas Reinsalu. Ta lisas, et kohtusüsteemi ressurssi ei kasutata õigesti, kui kohtunikud peavad lõputult vaidlema selle üle, kas kohus on õigesti hinnanud menetlusosalise käitumist või mitte. „Sedalaadi vaidluste sattumine riigikohtusse kulutab üleliia kohtusüsteemi ressurssi ja selline olukord ei ole jätkusuutlik,“ ütles ta. Samuti rõhutas justiitsminister, et muudatused ei piira edasikaebamist nende kohtulahendite peale, mis on tehtud vaidluse sisulise lahendamise kohta. „Meie eesmärk on vähendada riigikohtusse pöördumiste hulka olukordades ja küsimustes, mis seonduvad menetluslike küsimustega, mitte aga vaidluste õiguspärase lahendamisega,“ sõnas ta.
Eelnõu teine suurem muudatus puudutab menetluskulude vaidlustamise piirmäära. Praegune menetluskulude vaidlustamise piirmäär on 200 eurot, mis on jõus olnud juba rohkem kui 10 aastat. Kavandatava muudatusega tõstetakse alampiir ringkonnakohtusse edasikaebamisel 500 euroni ja riigikohtusse edasikaebamisel 2000 euroni. „Muudatus on kantud soovist vähendada kohtute töökoormust. Piirmäära tõstmisega väheneks kohtusse saabuvate kaebuste arv, mis omakorda avaldab positiivset mõju kiirema tsiviilkohtumenetluse näol,“ rääkis Reinsalu. Ta lisas, et enamikus asjades on menetluskulud, näiteks esindaja tasu ja riigilõiv, juba ammu kokku suuremad kui 200 eurot ning alla 500 euro jäävate menetluskulude hulk oli eelmisel aastal vaid 5% kõikidest vaidlustatud menetluskuludest.
Kolmas oluline muudatus puudutab abikaasade ühisvara arvel täitemenetluse läbiviimist. Kui täiturile on teada, et võlgnik on abielus, kehtib praegu eeldus, et võlgniku vara kuulub tema abikaasaga ühisvara hulka. Seega saab varale pöörata sissenõude üksnes juhul, kui teine abikaasa on sissenõude pööramisega nõus. Erandina kehtib praegu võlgniku valduses oleva vallasvara puhul eeldus, et tegemist on võlgniku ainuomandis oleva varaga. Loodav regulatsioon sätestab aga eelduse, et abikaasa on andnud nõusoleku ühisvarale sissenõude pööramiseks. See tähendab, et kohtutäitur võib arestida ja müüa ka abikaasade ühisvarasse kuuluva vara, kui teine abikaasa pole esitanud vastuväidet. Loodav nõusoleku eeldus hõlmab ka näiteks võlgniku arveldusarvel olevat raha ja tema töötasunõuet. Muudatus puudutab kogu ühisvara, v.a kinnisasju. Erandina ei laiene nõusoleku eeldus võlgnikuks mitteoleva abikaasa sissetulekule ja tema nimel avatud pangakontol olevale rahale. Muudatuse eesmärk on muuta täitemenetluse läbiviimine efektiivsemaks.
Lisaks kolmele kirjeldatud muudatusele sisaldab eelnõu sätet, millega täpsustatakse pankrotihalduri tasu ja kulude katteks määratud menetlusabi piirmäära. Samuti näeb eelnõu ette sätteid, millega muudetakse kohtuistungi aja ja kohtulahendi avalikustamise nõudeid. Eelnõu koosneb kuuest paragrahvist, millega muudetakse tsiviilkohtumenetluse seadustikku, halduskohtumenetluse seadustikku, mittetulundusühingute seadust, pankrotiseadust, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadust ning täitemenetlust.
