Ettevõttesisesed kanalid
Ettevõttesiseste kanalite loomise kohustus pannakse ettevõtetele, kus on 50 või enam töötajat, ettevõttele, mille aastakäive või aastabilansi kogumaht on vähemalt 10 miljonit eurot või finantsteenuste valdkonnas tegutsevale ettevõttele. Koda leidis, et asutusesiseste kanalite loomise kohustus ei ole mõistlik, sest rikkumistest teatamine tõstab ettevõtete halduskoormust. Lisaks leidis koda, et töötajad võivad olla valmis teatama ainult teatajaga samal tasemel olevate töötajate rikkumistest ja seda tehakse juba praegugi oma vahetule või otsesele ülemusele. Kõrgemal olevate töötajate rikkumistest teatamist võivad töötajad karta, sest võivad leida, et see toob kaasa probleeme töökohal. Täiendavad kaitsemeetmed eelnimetatud suhtumist ei muudaks.
Pädevad asutusevälised kanalid
Direktiivi järgi peab riik looma pädevad asutusevälised kanalid, kuhu oleks võimalik rikkumisest teatada. Asutusevälist kanalit saab kasutada juhul, kui töötajal on põhjust arvata, et rikkumisest teatamine läbi asutusesisese kanali võib ohustada menetlust või on selleks mõni muu mõjuv põhjus. Koja hinnangul tõstaks asutusevälise kanali loomine halduskoormust ja kasvaksid ka riigi kulutused. Juba praegu on võimalik teatada rikkumistest korrakaitseorganitele, kes on piisavalt pädevad taoliste olukordade avastamises ning menetlemises. Riigil ei ole vaja dubleerida teatud järelevalveasutuste tööd.
Rikkumistest teatavate isikute kaitse
Riigile luuakse kohustus kaitsta rikkumisest teatavaid isikuid, kui neil on põhjendatud alus uskuda, et esitatud teave vastas teatamise ajal tõele. Näiteks kui isik teatab rikkumisest läbi asutusevälise kanali või avalikustab selle üldsusele, ei peeta seda lepingu- või õigusnormidega teabe avaldamisele kehtestatud piirangute rikkumiseks ning ta ei kanna avalikustamisega seoses mingit vastutust. Direktiiv on sõnastatud nii, et isikul ei lasu mingit vastutust avaldatud teabe ees. Koja hinnangul võib taoline käsitlus tekitada olukorra, kus rikkumistest teatamist hakatakse ära kasutama ärisaladuste avalikustamiseks, sest rikkumisest teatav isik võib väita, et kogu avaldatud teave oli tema hinnangul seotud rikkumisega. Taolise olukorra vältimiseks peaks rikkumistest teatamine olema kaitstud eelkõige juhtumiga seotud teabe avalikustamisega. Kõige muu eest, mis ei ole otseselt rikkumisega seotud, peaks vastutama sellest teatanud isik. Nii oleks mõlemad osapooled kehtiva seaduse järgi õiglasemalt kaitstud.
