Nende kinnitusel praegune süsteem toimib ning on toonud kaasa õiguskuulekuse kasvu – kasvav trend on, et võlad tasutakse enne võimalikku täitemenetlust. „Tänane kohtutäiturite tasusüsteem on end õigustanud ja on selge, et kohtutäiturite tasu vähendamisel menetluse efektiivsus langeb,“ sõnas Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja eksamikomisjoni aseesimees Risto Sepp.
Tema sõnul ei saa täitemenetluse tõhususe mõõdupuuks olla üksnes tasustamise korra muutmine, vaadelda tuleks täitemenetlust tervikuna: toiminguid, üldist menetluse kiirust ja muud sellist. "Kui menetluse efektiivsus langeb, väheneb varasem nõuete täitmise suutlikkus ja kvaliteet. Kohtutäituril puudub tasu vähendamise järgselt raha tegeleda näiteks hetkel võrreldava võimsusega laste kasuks väljamõistetud elatusraha sissenõuetega või isikuvastaste kuritegude sooritamise eest süüdimõistetud kodanikelt kahjutasu sissenõudmistega," selgitas Sepp.
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja eestseisuse liikme ning Kohtutäiturite ametikogu juhatuse liikme Arvi Pinki sõnul loodi täitemenetluse reform 2001. aastal selge eesmärgiga vähendada riigi kulu ja tõsta täitemenetluse tõhusust. „Täitemenetluse reformist on möödunud pea 14 aastat, mille jooksul ei ole muudetud kohtutäiturite tasustamise üldpõhimõtet – ristsubsideerimist,“ rääkis Arvi Pink.
Tema selgitusel ongi selle põhimõtte järgi kohtutäituri tasu kõrge, sest kaks kolmandikku võlgnikest on maksejõuetud ning ülejäänud üks kolmandik on sunnitud tasuma täitemenetluse ülalpidamise kulud. "Täitemenetluse efektiivsus on tõusnud varasema 14 protsendi tasemelt 50 protsendi lähedale. Lisaks on riik saanud ühe ettenägematu, kuid kahest olulisema tähtsusega tulemuse – õiguskuulekuse," rõhutas Pink.
„Kui seadusmuudatuse eesmärk on täitemenetluse paremaks muutmine, tuleb seda teha komplektselt, kaasates huvigruppe, analüüsida kehtivat seadusandlust ning võrrelda alternatiividega. Üksikmuudatustega üldpõhimõtet ei reformita, vaid lõhutakse,“ sõnas Risto Sepp.
„Riiklikku täitemenetlust täna ei eksisteeri. Ei ole eksisteerinud alates 2001. aasta 1. märtsist, mil nimetati ametisse taasiseseisvunud Eesti esimesed vabakutselised kohtutäiturid – eraisikud, kellele riik on andnud võimuvolituse teha toiminguid seaduse alusel, ausalt ning kõlbeliselt. Riigi üheks ülesandeks on sealjuures jälgida, et loodud süsteem suudab ennast ise ära majandada. Järelikult on ka kohtutäiturite jätkusuutliku sissetuleku tagamine riigi ülesanne," lisas Pink.
