Riigikogu juhatuse otsusega võeti eile menetlusse liikluskindlustuse seaduse eelnõu, välismaalaste seaduse ja isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu ja ka tööturuteenuste ja –toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu.

Valitsuse 22. aprillil algatatud liikluskindlustuse seaduse eelnõu näol on tegemist uue liikluskindlustust reguleeriva seaduse terviktekstiga. Kehtiv liikluskindlustuse seadus jõustus 1. juunil 2001. aastal – seega enne Eesti eraõiguse reformi lõpuleviimist ja riigi liitumist Euroopa Liiduga. Eelnõu säilitab täna kehtiva seaduse põhimõtted, mis praktikas toimivad hästi, kaasajastatakse aga neid norme, mis on ajale jalgu jäänud. Eelnõu hõlmab endas terviklikku kohustusliku liikluskindlustuse (ja automaatse liikluskindlustuse ehk sundkindlustuse) regulatsiooni. Eelnõu asendab jõustumisel kehtiva liikluskindlustuse seaduse. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 24. aprillil algatatud välismaalaste seaduse ja isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas märgitakse, et valitsuse tegevusprogrammi kohaselt nähakse ette Eesti majanduse konkurentsivõime tõstmiseks luua soodne keskkond välistudengite ja tippspetsialistide Eestisse tulekuks. See aitaks Eestisse luua teadus- ja kompetentsikeskusi ning tagada ettevõtetele kõrgema kvaliteediga tööjõud. Nimetatud eelnõu ongi välja töötatud selle eesmärgi täitmiseks, nähes ette soodsamad tingimused Eestisse ajutiselt saabumiseks ja elama asumiseks nendele isikutele, kes panustavad Eesti ühiskonna arengusse. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Sotsiaalkomisjoni 25. aprillil algatatud tööturuteenuste ja –toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu näeb ette taastada töötutoetuse või töötuskindlustushüvitise korduval taotlemisel kuni 1. aprillini 2013 kehtinud olukord, kus töötule jätkati töötutoetuse või töötuskindlustushüvitise maksmist ka juhul, kui ta kahe töötuna arveloleku vahelisel perioodil oli avalikus teenistuses, sh aja-, asendus- või reservteenistuses. Kaitseväeteenistuse mõiste muutumine alates käesoleva aasta 1. aprillist, et aja-, asendus- ja reservteenisust ei loeta enam avalikuks teenistuseks, ei peaks kaasa tooma olukorda, mille tõttu isik kaotab õiguse saada töötutoetust või töötuskindlustushüvitist. Muudatusega tagatakse toetuse või hüvitise maksmise jätkamise õigus isikutele, kes kahe töötuna arveloleku vahelisel perioodil olid aja-, asendus- või reservteenistuses. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.