Riigikogu õiguskomisjon andis eile oma heakskiidu Eesti valitsuse seisukohtadele Euroopa Komisjoni eelnõule, millega on kavas ühtlustada raha ülekandmisel edastatava teabe nõudeid, et rahapesu vastu tõhusamalt võidelda.

Komisjon toetas valitsuse seisukohti, ilma et oleks enda poolt täpsustusi või märkusi lisanud, ütles Riigikogu õiguskomisjoni esimees Marko Pomerants eile BNS-ile.

Valitsus toetas Euroopa Komisjoni esitatud määruse ja direktiivi eelnõu eesmärki oma 18. aprillil peetud istungil, põhjendades seda sellega, et eelnõude vastuvõtmine aitab tõkestada organiseeritud kuritegevust ja edendada majandusruumi, suurendades finantssektori usaldusväärsust.

Samas oli valitsus seisukohal, et eelnõud võiksid järgida võimalikult suurel määral rahvusvahelistes standardites toodud nõudeid, et vältida vastuolusid, mis võivad põhjustada arusaamatusi rahvusvaheliste standardite järgimisele hinnangute andmisel.

Euroopa Komisjoni algatuste eesmärk on parandada finantssüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise kasutamise vältimise meetmeid ja raha ülekandmisel edastatava teabe nõudeid, viies need paremini kooskõlla praktiliste vajadustega ja rahvusvaheliste standarditega.

Eelnõudega on kavas ühtlustada Euroopa Liidu (EL) õigusnorme uuendatud rahvusvaheliste standardite alusel ja täpsustada teatavaid valdkondi võimalikult suurel määral, arvestades seejuures EL-i siseturu eripära. Samas jätab direktiiv miinimumharmoniseerimise vahendina võimaluse kohaldada siseriiklikke erinorme. Algatustega on kavas laiendada direktiivi reguleerimisala ja näha ette selge kord tegelike kasusaajate kindlakstegemiseks, täpsustada kliendi isikusamasuse tuvastamise eeskirju ja muid hoolsusmeetmeid.

Lisaks sellele toetas õiguskomisjon esmaspäeval valitsuse 25. aprillil kinnitatud seisukohti EL-i määruse eelnõu kohta, mis käsitleb finantsvastutust investori ja riigi vaidluse lahendamisel vahekohtus. Määrusega on kavas paika panna vahekohtus toimuvate investeeringute kaitse lepingute rikkumisi käsitlevate kohtuvaidluste finantsvastutuse raamistik. Vaidluste lahendamisest tulenev finantsvastutus pannakse osalisele, kes pakkus vaidlusalust kohtlemist.

Juhul kui vaidlusalust kohtlemist pakkusid EL-i institutsioonid, kannab finantsvastutust EL, kui aga liikmesriik, siis kannab vastutust liikmesriik. Muuhulgas arvestatakse finantsvastutuse jagamisel ka asjaoluga, millal ning mis tingimustel peavad vaidlusalust kohtlemist pakkunud liit või liikmesriigid olema vaidluses vastustajaks.

Finantsvastutuse kandmise mehhanism oleks eelnõu järgi selline, et EL-i-välise riigi investor ei satuks liidusisese finantsvastutuse korraldamise vajaduse ehk EL-i ja liikmesriigi vahelise lahkarvamuse tõttu ebasoodsamasse olukorda võrreldes teiste investoritega.

Lisaks kuulas komisjon eile ära puudutatud osapoolte arvamusi tarbijakrediidi ja kiirlaenude regulatsiooni puudutavate võlaõigusseaduse ja reklaamiseaduse muudatuste kohta, ütles Pomerants. Otsused selle eelnõu kohta on kavas tema sõnul langetada komisjoni istungil tuleva nädala esmaspäeval.