"Pensionisüsteem peab tagama piisava sissetuleku, kuhu ei kandu üle praegune palkade suur erinevus. Samavõrd on vaja ka paindlikkust, et jätkuks nii töökäsi kui ka vanemaealistele võimalusi eneseteostuseks," ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva pressiteate vahendusel. "Muudatuste tulemusel saame pensionisüsteemi, mis koosneb töötamise pikkusest sõltuvast solidaarsest esimesest, palga suurusest sõltuvast teisest ja vabatahtlikust, samuti inimese panusel põhinevast kolmandast sambast."

Pensionireformi tulemusel saavad inimesed valida endale ise sobivaima aja pensionile minekuks, võtta pensioni välja osaliselt või oma pensioni maksmist soovi korral peatada ilma, et nad kokkuvõttes rahaliselt kaotaksid.

2021. aastast muutub riikliku vanaduspensioni valem. Töötasu suurusest sõltuva kindlustusosa asemel hakkavad inimesed edaspidi koguma töötatud aastatest sõltuvat staažiosa. Täielik üleminek staažiosale toimub plaanide järgi 2037. aastast. Enne seda on kavas üleminekuperiood, mille käigus kogutakse pool kindlustusosa ja pool staažiosa. Seetõttu jääb suurema osa tänaste pensionikogujate I samba pension sõltuma palgast – juba kogutud ja kuni 2037. aastani pooles suuruses kogutavaid palgast sõltuvaid kindlustusosakuid arvestatakse pensionivalemis ka edaspidi.

Seos palga suurusega säilib teise ja kolmanda samba kaudu. 2027. aastast on pensioniiga seotud keskmise oodatava elueaga. Aastatel 1970-1982 sündinutele avatakse uuesti teise sambaga liitumise võimalus.

Vanaduspension koosneb Eestis kolmest sambast. Kolmanda samba pensioni kogub inimene soovi korral tuleviku jaoks ette oma pensionifondi. Teise samba pensioni jaoks arvestatakse osa inimese enda sotsiaalmaksust ja osa lisab juurde riik ning ka see pannakse tuleviku jaoks kõrvale. Pensioni esimese samba osa ei kogu inimesed ette, vaid seda makstakse pensionärile samal ajal töötavate inimeste sotsiaalmaksust. Seega, et pensionäridele oleks tagatud mõistliku suurusega pension, peab samal ajal olema piisavalt palju töötegijaid.

Esimese samba pension koosneb praegu baasosast, staažiosast, mida koguti kuni 1998. aastani ja alates 1999. aastast ka kindlustusosast. Baasosa on kindel summa ning 100 protsenti solidaarne ehk kõigile täpselt samasugune. See on ajalooliselt moodustanud umbes kolmandiku keskmisest vanaduspensionist. Kindlustusosa sõltub täielikult inimese töötasu suurusest ning staažiosa töötatud ajast.

Pensioni suurusele seab piirid riigi rahaline suutlikkus. Selle väga suur mõjutaja on omakorda tööealiste inimeste arv ja nende makstud sotsiaalmaks. Eesti rahvaarv väheneb prognooside järgi 2060. aastaks seniselt 1,31 miljonilt 1,11 miljonini. 18- kuni 63-aastaste inimeste arv väheneb 256 000 võrra ehk 32 protsenti. Üle 63-aastaste inimeste arv suureneb 106 000 inimese võrra ehk 41 protsenti.

Pensionisüsteemi muudatusi on ette valmistatud juba 2015. aastast, mil kogunes huvigruppe ja erinevaid riigiasutusi koondav riikliku vanaduspensioni jätkusuutlikkuse edendamise juhtrühm. Mullu 19. jaanuaril kiitis valitsuskabinet heaks pensionireformi põhimõtted ning andis sotsiaalministeeriumile koos rahandusministeeriumiga ülesande valmistada ette pensionireformi eelnõu. Eelnõu esimeses kooskõlastusringis esitasid eelnõule muudatusettepanekuid ministeeriumid, sotsiaalpartnerid ning teised ametiasutused. Ühtekokku laekus enam kui 30 täiendus- ja parandusettepanekut 11 organisatsioonilt ja asutuselt.

Esimese kooskõlastusringi järel arvestati mitme ettepanekuga, muu hulgas leiti, et 2022. aastaks analüüsib sotsiaalministeerium koostöös rahandusministeeriumiga võimalikke pensioniindeksi muudatusi. Ühtlasi otsustati, et valitsus koostab 2030. aastaks analüüsi pensionivalemi muudatuste sotsiaalsete, rahanduslike ja majanduslike mõjude kohta ning teeb vajadusel ettepanekud pensionivalemi muutmiseks.