Riigikantselei saatis esmaspäeval kooskõlastusringile valitsuse määruse, mis kehtestab avaliku sektori tippjuhtidele ühtsed nõuded ning loob tippjuhikandidaatide registri.

Määrusega kehtestatakse ministeeriumi kantslerile ja asekantslerile, Riigikantselei direktorile, ameti, inspektsiooni ja häirekeskuse peadirektorile ning riigiarhivaarile esitatavad nõuded, nende värbamise ja valiku ning arendamise ja hindamise kord. Kokku on määrusega hõlmatud 95 tippjuhi ametikohta.

Tippjuhi puhul on nõutavaks hariduseks magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon. Juhtimiskogemust peab tippjuhil sõltuvalt ametikohast olema kas kolm või viis aastat.

Määruse kohaselt peab tippjuht inglise keelt mõistma ja rääkima vähemalt C1- ning kirjutama vähemalt B2-tasemel, teist võõrkeelt mõistma ja rääkima vähemalt B2- ning kirjutama vähemalt B1-tasemel. Teise võõrkeelena sätestatakse vene, saksa või prantsuse keele oskuse nõue. Eesti keele oskust nõutakse kõigilt kõrgematelt riigiametnikelt vähemalt C1-tasemel.

Kehtiva korra kohaselt nõutakse tippjuhilt kas ühe võõrkeele oskust kõrgtasemel või kahe võõrkeele oskust kesktasemel. Senisest kõrgemate nõuete esitamine tippjuhi keeleoskusele on määruse seletuskirja kohaselt põhjendatud Eesti ees seisvate väljakutsetega olla arvestatavaks partneriks rahvusvahelises koostöös ja viia 2018. aastal edukalt läbi Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine.

Määruses kehtestatud üldise reegli kohaselt täidetakse vaba tippjuhi ametikoht avaliku konkursi korras. Samas võib ministeeriumi kantsleri teenistusse võtta ka konkursita. Konkursita saab tööle võtta ka Välisministeeriumi asekantsleri, Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori, Päästeameti peadirektori ja Häirekeskuse peadirektori. Samuti Kaitsepolitseiameti ja Teabeameti peadirektorid.

Määruse kohaselt peab vähemalt kord kahe aasta jooksul toimuma tippjuhi hindamine, millele järgneb arenguvestlus vahetu ülemusega. Tippjuhi hindamist korraldab Riigikantselei juures tegutsev tippjuhtide kompetentsikeskus.

Lisaks kehtestab määrus tippjuhikandidaatide arvestuse pidamise korra, mille eesmärk on seletuskirja kohaselt toetada tippjuhtide värbamist, tagades kompetentsete kandidaatide olemasolu avaliku teenistuse tippjuhi konkurssidel. Tippjuhikandidaatide hulka arvab isikud nende nõusolekul tippjuhtide valikukomisjon. Tippjuhtide kompetentsikeskus võib teha ettepaneku tippjuhikandidaadiks arvamise kohta tippjuhtide järelkasvuprogrammi läbinud isikule, ametikohalt lahkunud tippjuhile või avalikul konkursil osalenud isikule.

Määruse jõustumisel kasvab seletuskirja kohaselt Riigikantselei töökoormus senisest suurema arvu avalike konkursside, hindamises ja arendamises osalevate tippjuhtide arvu kasvu ja tippjuhikandidaatide arvestuse pidamise näol lisanduva uue tööülesande tõttu. Lisakulude katmiseks taotletakse täiendavaid vahendeid riigieelarvest. Tippjuhtide arendustegevusteks aastateks 2014–2017 taotletakse Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid.

Määruse näol on tegemist tänavu 1. aprillil jõustunud avaliku teenistuse seaduse (ATS) rakendusaktiga.