21.11.2018 Kolmapäev
Riigikogu arutab pankadele pandikirjade väljastamise võimaldamist
Riigikogu võttis menetlusse pandikirjaseaduse eelnõu, mis lubaks pankadel hakata eluasemelaenude tagatisel väljastama pandivõlakirju.
Pandikirjade näol on tegemist krediidiasutuste ehk pankade poolt emiteeritavate tagatud võlakirjadega, mille tagatiseks on nii-öelda kõrge kvaliteediga panga nõuded laenusaajate vastu, mis on üldjuhul hüpoteeklaenudest või avalikule sektorile antud laenudest tulenevad nõuded, teatas riigikogu pressiteenistus.
Pandikirjade tagatiseks on tavapäraselt krediidiasutuse nõuded kinnisvaralaenu, eelkõige eluasemelaenu saajate vastu või siis riigi ja kohalike omavalitsusüksuste vastu.
Pandikirjade tagamisele ei rakendata asjaõigusseaduses nõuete pantimise kohta sätestatut, vaid see toimub erikorra kohaselt. Ennekõike tähendab see, et krediidiasutuse maksejõuetuse korral eraldatakse tagatisvara ja see välistatakse krediidiasutuste pankrotivarast.
Seejuures on tagatisvara mõeldud ennekõike selleks, et rahuldada pandikirjaomanike ehk investorite nõudeid. Lisaks kaasneb pandikirjade emiteerimisega tugevdatud finantsjärelevalve krediidiasutuse üle, mis väljendub muu hulgas täiendava tegevusloa taotlemise kohustuses.
Pandikirjade emiteerimiseks peavad pangad taotlema finantsinspektsioonilt eraldi tegevusloa. Seadus näeb ette veel rea muid nõudeid, et tagada pandikirjade usaldusväärsus.
Lisaks on Balti riikide rahandusministrid möödunud aasta novembris leppinud kokku Balti riikide ülese pandikirja turu loomises. Toona allkirjastatud Balti kapitaliturgude edendamise koostööleppe eesmärgiks on kohalik kapitaliturg senisest efektiivsemaks muuta.
Eelnõu täiendatakse hiljem Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangaga koostöös sätetega, mis on vajalikud Eesti, Läti ja Leedu ülese pandikirjaturu toimimiseks.
Seadus jõustub üldises korras, kuid et asjaosalistel oleks piisavalt aega ettevalmistusi teha, võib pandikirju emiteerima hakata alates 1. oktoobrist 2019. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
