Riigikogu võttis täna vastu Vabariigi Valitsuse algatatud kohanime- ja kinnistusraamatuseaduse muutmise eelnõu, millega lisandub kohanimeregistrisse kuni 200 000 seni mitteametlikku kohanime.Riigikogu võttis täna vastu Valitsuse algatatud kohanime- ja kinnistusraamatuseaduse muutmise eelnõu, millega lisandub kohanimeregistrisse kuni 200 000 seni mitteametlikku kohanime.
Algataja selgituse kohaselt on kohanimeregistrisse senini kantud üksnes neid kohanimesid, mille on registreerimiseks esitanud mõni kohanimemääraja või on teinud vastava otsuse kohanimenõukogu. Seetõttu on kohanimeregistris olevate andmete maht püsinud pikki aastaid stabiilsena.
Täna on registris ligikaudu 42 000 kohanime, kuid samas on väga palju selliseid nimesid, mida laialdaselt kasutatakse, aga ametlikult justkui ei eksisteeri. Hinnanguliselt võib selliseid nimesid olla kuni 200 000.
Selleks, et nende kohanimede alusel saaks toimida aadressiandmete süsteem, kiirreageerijatele oleksid leitavad nii jõed, järved kui ka mäed ja järsud kaldapealsed, siis on algataja kinnitusel vajalik, et kõik kohanimed oleksid kogutud kohanimeregistrisse. Samuti on vaja tagada, et sama kohta nimetataks erinevates registrites ühesuguse nimega ja nimekuju oleks nii kaartidel kui ka andmekogudes ühesugune.
Eelnõuga muudetakse ka pühendusnime määramise põhimõtteid. Kui kehtiva seaduse alusel ei saa pühendusnime määrata isiku eluajal, kuid ei näe ette, mis aja jooksul pärast isiku surma seda teha saab, siis muudatusega määratakse selleks ajaks viis aastat isiku surmast.
Regionaalministri valitsemisalas peetavas kohanimeregistris hoitakse andmeid Eesti ametlike ja avalikus kasutuses olevate kohanimede kohta. Kohanimeseaduse põhieesmärk on tagada Eesti kohanimede ühtlustatud kasutamine ning kultuuriliselt ja ajalooliselt väärtuslike kohanimede kaitse. Täna vastu võetud seadusega täpsustatakse ja lihtsustatakse kohanimemääramise menetluse töömahtu. Kohanimedele esitatavaid nõudeid, mis tooks kaasa nimede muutmise vajadust, eelnõuga ei kaasne.
