Riik võib hakata ametiautode liikumist GPS-seadmetega jälgima
Otsene kulu kaasneb hinnanguliselt tuhande sõiduauto ja mikrobussi varustamisel digitaalset sõidupäevikut pidava seadmega. Teenuse kasutuselevõtuga kaasneb 3–5-eurone kuutasu sõiduki kohta ja ühekordne 20–30-eurone kulu seadmete paigaldamisele sõiduki kohta. 1000 sõiduki puhul teeb see ühekordseks paigaldamiskuluks kuni 30 000 eurot ning kuutasuks kuni 5000 eurot kuus, kirjutab ERR.
Automaatse sõidupäeviku teenust kasutavate asutuste senine kogemus näitab, et seadmete ja vajaliku tarkvara soetamise kulu on tunduvalt väiksem kui süsteemi kasutuselevõtule järgnenud kulude kokkuhoid. Ainuüksi kütusesääst on aastas olnud 250–300 eurot ühe sõiduki kohta.
Rahandusministeeriumi töögrupi uuringus käsitletud päästeameti ja maanteeameti kogemuse põhjal on alljärgnevalt toodud eeldatav rahaline võit aastas ainuüksi kütuselt, sest eelduslik läbisõidu vähenemine varasema kogemuse baasil küündib 20 protsendini. Arvestuslikult on keskmise sõiduauto läbisõit aastas 19 000 kilomeetrit ja kütusekulu 7 senti kilomeetri kohta. Tuhande auto puhul on kilomeetreid seega 19 miljonit ja kütusele kulub 1,17 miljonit eurot. Seega on arvestuslik sääst kütuselt 342 000 eurot aastas
Kõike seda arvesse võttes on eelduslik sääst autopargi optimeerimiselt 570 000 eurot aastas, kirjutab ERR. Arvestades, et teenuse soetamise hind 1000 autole on esimesel aastal 90 000 eurot, on esimesel aastal eeldatav sääst 252 000 eurot.
GPS-seadet ei tule kohustuslikus korras paigaldada alarm- ja jälitussõidukitele, presidendi autole ja selle saateautole, peaministri autole ja selle saateautole, ministri autole ega ka riigisekretäri autole.