Muudatused tagavad, et vanemahüvitise saajal säilib alati vähemalt hüvitise määra suurune vanemahüvitis, teatas Sotsiaalministeerium BNS-ile. Kehtiva regulatsiooni kohaselt vanemahüvitist ei maksta, kui vanem teenib hüvitisega samaaegselt üle viiekordset hüvitise määra ehk rohkem kui 1450 eurot kuus. Uus korraldus kaotab selle piiri ära.
„Muudatused motiveerivad lapsevanemat hoidma sidet tööturuga,“ ütles sotsiaalminister Taavi Rõivas. „Kui pere soovib oma elu korraldada nii, et vanemahüvitise saamise ajal käib ka hüvitist saav vanem osalise ajaga tööl, siis uus valem seda toetab,“ lisas minister.
Vanemahüvitise alammäär, mis sel aastal on 290 eurot, sõltub eelmise kalendriaasta töötasu alammäärast. Näiteks, kuivõrd 2013. aastal on töötasu alammäär 320 eurot, siis järgmisel aastal on vanemahüvitise alammäär 320 eurot.
Läinud aasta detsembri seisuga sai vanemahüvitise saajatest sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu 9,1 protsenti. Neist 74,9 protsenti olid naised ja olid 25,1 protsenti mehed. Tulu saajatest üle poole ehk 66,2 protsenti said tulu vanemahüvitise määra ulatuses ehk 290 eurot. Neist enamik ehk 87 protsenti olid naised. 33,8 protsenti said tulu üle vanemahüvitise määra ning neist 50,7 protesenti olid naised, mehi oli 43,3 protsenti. Sealhulgas üle viiekordse vanemahüvitise määra tulu saajaid oli 3,4 protsenti, neist kaks kolmandikku olid mehed.
Seadus jõustub tuleva aasta 1. jaanuaril.
