Sotsiaalministeerium alkoholi kalorluse väljatoomist lähiajal ei nõua
"Koostis ja toitumisalane teave on oluline tarbijainfo ning kõige efektiivsem on seda küsimust lahendada Euroopa Liidu üleselt, nagu seda on tehtud ka toidumärgistuse puhul," ütles sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse BNS-ile.
"Sotsiaalministeerium ei kaalu selles osas lähiajal siseriiklike erisuste algatamist, peame oluliseks liikuda eesistumise raames edasi alkohoolsete jookide märgistamisega Euroopa Liidu tasandil. Eesti eesistumise lõpuks soovime jõuda ühisele seisukohale alkohoolsete jookide toidumärgistusega hõlmamise ajakava osas," ütles Jesse.
Tervise- ja töömininister Jevgeni Ossinovski ütles juulis toimunud Euroopa Liidu terviseministrite kohtumisel, et märgistamine üksi alkoholikahjusid ei vähenda, kuid annab inimesele võimaluse teha teadlikke valikuid. "Tarbijal on Euroopa Liidus võimalik saada väga üksikasjalikku infot oma leiva ja piima koostise kohta, kuid alkohoolse joogi koostist ja energiaväärtust tarbija pudelilt ei leia," ütles Ossinovski juulis.
Märtsis avaldas Euroopa Komisjon alkohoolsete jookide märgistuse raporti, milles tõdeti, et pole ühtegi objektiivset põhjust, mis õigustaks koostise ja toitumisalase teabe puudumist alkohoolsete jookide puhul. Euroopa Komisjon tegi alkoholitööstusele ettepaneku töötada aasta jooksul välja vabatahtlik süsteem märgistuseks.
Toidumärgistus on olnud valdkonnana Euroopa Liidus harmoneeritud juba 1979. aastast. Kui Euroopa Komisjon tuli 2008. aastal välja oma ettepanekutega Euroopa Liidu ühtse toidumärgistamise regulatsiooni kehtestamiseks, siis sisaldas nende esitatud eelnõu ka alkohoolseid jooke. Eelnõu menetlemise käigus Euroopa Parlamendis ja Euroopa Liidu Nõukogus otsustati teha alkohoolsetele jookidele erisus. Seetõttu jäi 2011. aastal jõustunud märgistamise määrusest välja kohustus alkohoolsete jookide puhul koostist ja toitumisalast teavet näidata.
Alkohoolsete jookide märgistamine on üks meetmetest, mida peetakse oluliseks alkoholikahjude vähendamisel ka globaalses alkoholikahjude vähendamise strateegias, mis võeti vastu 2010. aastal Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) terviseassambleel.