Mis on eesmärk?
Muudatustega tahetakse senisest enam soodustada ohutu töökeskkonna loomist ning ennetada töötajatele tervisekahjustuse tekkimisi.
Keda mõjutab?
Eelnõu mõjutab kõiki tööandjaid, kes peavad tagama oma ettevõtte töötajatele ohutu töökeskkonna ning kaitsma neid tööga kaasnevate ohutegurite eest.
Mis on olulisemad muudatused?
- Tervisekontrolli korraldamise vajadus seostatakse senisest enam töökeskkonna riskide hindamise tulemustega. Teatud ohutegurite, näiteks kantserogeenide esinemisel või öötöö korral, tuleb tervisekontroll korraldada enne vastava ohuga kokkupuudet.
- Töötaja juhendamine muutub lihtsamaks ja vajaduspõhisemaks. Sissejuhatava, esmase ja täiendjuhendamise ning väljaõppe asemel jääb ainult juhendamine ja väljaõpe ning tööandja saab otsustada, kuidas ja kes selle läbi viib, võttes arvesse töö eripära, keerukust ja ohtlikkust.
- Töökeskkonnavolinike ja –nõukogu liikmetele nähakse ette koolitus ja täiendkoolitus (seniste välja- ja täiendõppe mõistete asemel). Koolitusi ja täienduskoolitusi peab läbi viima täienduskoolitusasutus. Erandina võib tööandja ise viia läbi täienduskoolituse, kui vajadus tuleneb uutest töökeskkonna ohuteguritest või terviseriskidest ning kui tööandjal on selleks vajalikud teadmised ja oskused.
- Esmaabi korraldus muutub ettevõttes paindlikumaks. Tööandja saab edaspidi võimaluse korraldada töökohal esmaabi andmine vastavalt ettevõtte tegevuste iseloomule, esmaabi kiireloomulisusele ja ettevõtte varasematele juhtumitele. Loobutakse ka etteantud esmaabivahendite loetelust ning vajalike ja kohaste esmaabivahendite valimise õigus jääb tööandjale.
- Psühholoogiliste ohutegurite mõiste asendatakse psühhosotsiaalsete ohutegurite mõistega. See hõlmab senisest enam ka töökeskkonna sotsiaalseid aspekte, nagu suhted kaastöötajate ja juhtidega, samuti ebavõrdne kohtlemine mitmesuguste eripärade tõttu (nt rass, sugu, nahavärv, usk, vähenenud töövõime jms). Neid aspekte peab tööandja edaspidi rohkem märkama ning vajadusel rakendama abinõusid nende tegurite mõju vähendamiseks.
- Tööandja ei pea enam tööinspektsioonile raporteerima väiksemaid tööõnnetusi, näiteks marrastused või pindmised kriimustused. Uurimisraport tuleb edaspidi esitada vaid juhul, kui õnnetusega kaasneb ajutine töövõimetus, raske kehavigastus või surm.
- Tööandjal ja töötajal on edaspidi õigus kokku leppida leppetrahvi rakendamises, kui töötaja rikub tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid. Sellega antakse tööandjale võimalus suurendada töötaja vastutust tööohutuse nõuete täitmise eest.
Kaubanduskoda tegi muudatuste väljatöötamise käigus järgmised ettepanekud, mida osaliselt eelõu koostamisel ka arvesse võeti:
Kuvariga töötamise nõuded tuleb üle vaadata ja kaasajastada, kuna kuvarite tehnoloogia on võrreldes 15 aasta taguse ajaga arenenud ja nende kahjulikkus töötajale vähenenud.
Ettepanekut arvestati ja nõudeid uuendatakse samaaegselt EL- kuvaridirektiivi ülevaatamisega. Samas märgiti, et kuvariga töötamise juhendamise ja väljaõppe osas muudatusi ei tehta, kuna füsioloogilised ohud töötajale säilivad ka edaspidi.
Kaugtöö korral tuleb vastutus tööohutuse eest panna töötajale.
Ettepanekut arvestati ja teemaga tegeletakse Vabariigi Valitsuse memorandumi koostamise raames, mis käsitleb uuenenud töösuhteid.
Töötaja vastutust tööohutuse mittenõuetekohasel täitmisel tuleb suurendada olukordades, kus tööandja on käitunud nõuetekohaselt, kuid töötaja endiselt ei täida tööohutuse või –tervishoiualaseid nõudeid (nt ei kasuta isikukaitsevahendeid).
Ettepanekut arvestati ning eelnõusse lisati säte, mille kohaselt on tööandjal ja töötajal õigus kokku leppida leppetrahvi rakendamises, kui töötaja rikub tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid.
Tööandja peaks saama automaatse teavituse töötaja töövõimetusest.
Sotsiaalministeeriumi kinnitusel on ettepaneku idee juba teostamisel ning Eesti Haigekassa arendab tehnilist muudatust, mis võimaldaks edastada tööandjale info, kui töötajale avatakse töövõimetusleht. Lahenduse rakendumine on planeeritud aprilliks 2018.
Töötaja juhendamist ja väljaõpet puudutav regulatsioon tuleb laiemalt üle vaadata ning kaotada praktikas ebavajalikud nõuded (nt puudub sisuline vajadus fikseerida väljaõppe ja juhendamise registreerimisel väljaõppe kestus).
Ettepanekuga arvestati ja regulatsioon vaadatakse laiemalt üle.
Elektroonsete tervisekontrolli otsuste kasutuselevõtmiseks tuleks luua terviklahendus.
Ettepanekuga arvestatakse ning vastava infovahetuse hõlbustamiseks kavandatakse infotehnoloogilist platvormi.
Tervisekontrolli läbiviimise õigust tuleks laiendada perearstidele. Senine kord näeb ette, et töötajate tervisekontroll tuleb teha töötervishoiuarsti juures, kuid paljudel juhtudel puudub vajadus nii spetsiifilise tervisekontrolli läbiviimiseks ning hulga töötajate (nt kontoritöötajad) puhul piisaks üldisest tervisekontrollist ning tüüpilistest töökeskkonnaohtudest lähtuvate terviseriskide kontrollimisest. Sellega saab meie hinnangul hakkama ka perearst.
Ettepanekut ei arvestatud, kuna perearsti koormamist töötervishoiualase tervisekontrolliga ei peetud põhjendatuks ning leiti, et töötervishoiukontrolli peab teostama sellele valdkonnale spetsialiseerunud arst.
Töötajat tuleks kohustada teavitama tööandjat oma ravimitest või kroonilistest haigustest, mis võivad avaldada mõju tööülesannete sooritamisele.
Ettepanekut ei arvestatud, kuivõrd ravi ja ravimitega seotud teabe edastamine tööandjale ilma töötaja nõusolekuta oleks märkimisväärne isikuandmete kaitse riive ja seda ei peeta õigustatuks.
Üle tuleks vaadata esmaabiandjale, töökeskkonnaspetsialistile ja -volinikule korraldatava koolituse ja täiendõppe regulatsioon, muuta selgemaks ja kaotada tarbetud nõuded. Näiteks ei ole selge, millal tuleb korrata põhikoolitusi ning millistel juhtudel piisab täiendõppe korraldamisest. Samuti on põhjendamatu nõuda eranditult väljaõppe korraldamist ka töötajatele, kes on vajaliku väljaõppe omandanud juba seoses mõne muu erialaga või varasema tööga.
Ettepaneku osas ei peetud vajalikuks eraldi õigusliku lahenduse leidmist, vaid märgiti, et nende küsimuste lahendamisel tuleb lähtuda mõistlikkuse põhimõttest. Oluline on tagada, et töötajal oleks vajalikud teadmised olemas ning neid uuendatakse mõistliku ajavahe järel, vastavalt vajadusele.
Millal muudatused jõustuvad?
Muudatused plaanitakse jõustada alates 1. jaanuarist 2019.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
