Reformierakonna fraktsioon tegi ettepaneku tuleva aasta riigieelarve eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, selle poolt oli 36 ja vastu 52 vastu saadikut, edastas riigikogu pressiesindaja. Seega ei leidnud ettepanek toetust ning esimene lugemine lõpetati.

"See eelarve toetab meie majanduse, julgeoleku ja perede heaolu kasvu nii, et eelarve on tasakaalu lähedal, maksukoormus ei tõuse, laenukoormus väheneb ja riigi rahandus on ka 2018. aasta lõpus heas korras," ütles rahandusminister Toomas Tõniste riigikogu ees eelarvet tutvustades.

Lisaks vastas rahandusminister umbes kaks tundi peamiselt opositsiooniliste riigikogu liikmete küsimustele, misjärel otsustati saata eelarve teisele lugemisele. Riigikogu esimess Eiki Nestor määras tuleva aasta eelarve muudatusettepanekute kuupäevaks 1. november.

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees, keskerakondlane Mihhail Stalnuhhin sõnas, et riigieelarve ületab esimest korda kümne miljardi taseme ning lisaraha saavad kõik valdkonnad – haridusest põllumajanduseni.

"Aastaid on Reformierakond püüdnud väita, et palkade ja toetuste vähendamine või paigalseis on olnud hea asja ehk riigieelarve tasakaalu huvides. Lõppkokkuvõttes ei võitnud sellest poliitikast mitte keegi. Täna on meil võimalus pakkuda seda, mida Reformierakonna juhitud valitsused on inimestelt ära võtnud," sõnas Stalnuhhin.

Stalnuhhin lisas, et tuleva aasta eelarvest võidavad lisaraha näol kõik ministeeriumid. "Haridusministeerium saab lisaraha 135 miljonit eurot, seejuures tõuseb õpetajate palgafond 48 miljonit. Õpetajate keskmine palk tõuseb 1380 euroni kuus. Tervishoidu panustatakse järgmisel aastal 34 miljonit eurot enam, mis võimaldab muu seas vähendada ravijärjekordi erialaarstide juurde," sõnas ta.

Rahanduskomisjoni esimees kinnitas, et investeeringute maht kasvab ning ületab järgmisel aastal miljard eurot.

Reformierakonna fraktsioon tegi ettepaneku järgmise aasta eelarve valitsusele tagasi saata, sest fraktsiooni esimehe Hanno Pevkuri sõnul on eelarvedefitsiit lubamatu.

2018. aasta riigieelarve seaduse eelnõu järgi on eelarve kulude ja investeeringute maht 10,58 miljardit eurot ja tulude maht 10,33 miljardit eurot. Kulud kasvavad 2017. aastaga võrreldes 922 miljoni euro võrra ehk 9,5 protsenti, tulud kasvavad 986 miljoni euro võrra ehk 10,6 protsenti.

Eelarvest rahastatavad tegevused toetavad valitsuse riigi eelarvestrateegias määratud nelja prioriteeti: edendada Eesti majanduskasvu, suurendada Eesti rahvaarvu, tugevdada julgeolekut ning suurendada ühiskondlikku heaolu ja sidusust.

Tuleva aasta eelarve arvestab 3,3-protsendilise majanduskasvuga ja kavandab selle 0,25-protsendilise miinusega.