Elatisabiskeem jaguneb kaheks: kohtumenetlusaegseks ja täitemenetlusaegseks elatisabiks.
Kohtumenetluseaegne elatisabi
Kohtumenetluseaegset elatisabi makstakse sel ajal, mil inimene on elatisnõudega kohtusse pöördunud ja sellega on hakatud tegelema, kuid kohtuotsust pole veel tehtud.
Selleks et saada elatisabi kohtumenetluse ajaks, tuleb esitada 30 päeva jooksul pärast kohtusse pöördumist taotlus sotsiaalkindlustusametile. Koos taotlusega peab ametile saatma ka makseettepaneku määruse või hagi tagamise määruse.
Alates uuest aastast makstakse elatisabi senise 90 päeva asemel 150 päeva ning ühes kuus makstava elatisabi suurus on 100 eurot.
Täitemenetlusaegne elatisabi
Täiesti uue lahendusena jõustub uuest aastast täitemenetlusaegne elatisabi, mida makstakse siis, kui lapsele elatist maksma kohustatud isik ei maksa elatist, kuigi see on temalt kohtuotsusega välja mõistetud. Sellisel juhul tagatakse lapsele igakuine ülalpidamine kuni 100 euro ulatuses.
Kui kohtuotsus on jõustunud ja võlgnik ei ole elatist maksma hakanud, tuleb järgmise sammuna alustada kohtutäituri juures täitemenetlust.
Juhul kui täitemenetlus tulemust ei anna, tuleb kohtutäiturile esitada taotlus elatisabi saamiseks. Sellise taotluse saab esitada alates 1. jaanuarist 2017. Kohtutäitur on vahelüli elatisabi taotleja ja riigi vahel, kes hoolitseb selle eest, et kõik andmed jõuaksid õigete osapoolteni.
Riik maksab täitemenetlusaegset elatisabi, kui võlgniku suhtes on elatise täitemenetlus kestnud vähemalt neli täiskuud (nn ooteperiood). Kui pärast ooteperioodi möödumist ei ole võlgnik oma võlgnevust tasunud, hakkab kohtutäitur järgmisest kuust pidama arvestust elatise laekumise üle (nn arvestusperiood).
Nende täitemenetluste puhul, mis on täitemenetlusaegse elatisabi taotluse esitamise hetkeks kestnud juba vähemalt neli täiskuud, täiendav ooteperiood ei kohaldu, ooteperiood kohaldub üksnes uute täitemenetluste puhul.
Elatisabi saavad taotleda ka eestkostjad
Täitemenetlusaegset elatisabi saab taotleda ka mõlema vanema suhtes, kui taotlejaoks on eestkostja. Sellises olukorras tuleb täitemenetlust alustada mõlema vanema suhtes ja esitada ka elatisabi taotlus mõlema vanema kohta.
Kui taotlus esitatakse mõlema vanema kohta, on elatisabi võimalik saada kuni 200 eurot kuus ühe lapse kohta.
Ka välismaale kolinud vanemalt saab elatist nõuda
Palju muret on tekitanud juhtumid, kus lapsele elatist maksma kohustatud vanem on kolinud välisriiki ja lapsele elatist enam ei maksa.
Täitemenetluse alustamiseks välisriigis tuleb esitada taotlus (sh täitemenetlusaegse elatisabi taotlus) justiitsministeeriumile, kuhu peab esitama ka volikirja, milles volitatakse endale sobivat Eesti kohtutäiturit välisriigist tulevat elatist vahendama.
Piiriülese täitemenetluse alustamise avalduses tuleb märkida elatise vastuvõtjaks volitatud kohtutäitur ja tema ametialane arvelduskonto. Dokumendid tuleb justiitsministeeriumile esitada posti teel. Kui kõik vajalikud dokumendid on esitatud, edastab ministeerium dokumendid ise õigetele osapooltele.
Edaspidi hakkab last kasvatav vanem täitemenetluse kohta infot saama kohtutäiturilt, kelle ta volitas elatist vahendama.
Silmas tuleks pidada seda, et elatisabi maksmine ei vabasta elatisvõlglast tema kohustustest, vaid riik nõuab vanemalt, kes on oma lapsele elatise maksmata jätnud, võlgnevuse välja.
