Perehüvitiste seadus mõjutab mitmeid teisi seadusi, mistõttu keskendume artiklis eelkõige nendele muudatustele, mis on seotud peretoetuste, laste kasvatamise ja ülalpidamiskohustuse täitmisega. Lisaks teeme ülevaate täitemenetluse seadustikust, töölepingu seadusest ning tööturuteenuste ja -toetuste seadusest.
Perehüvitiste seadus
Perehüvitiste seaduse § 3 kohaselt loetakse perehüvitiseks riigieelarvest sotsiaalministeeriumi kaudu finantseeritavad rahalised hüvitised, mis jagunevad riiklikeks peretoetusteks, vanemahüvitiseks ja elatisabiks. Peretoetused jagunevad iga kuu makstavateks peretoetusteks ja ühekordseteks peretoetusteks (vt peretoetuste seaduse § 16).
Eestis on suureks probleemiks see, et sageli ei täida perest lahus elav vanem seaduses sätestatud lapse ülalpidamiskohustust. Statistikaameti 2013. aasta andmete kohaselt oli ühe täiskasvanuga leibkondade absoluutse vaesuse määr 23,4% ning suhtelise vaesuse määr 40,8%. Pahatihti ei aita last üksi kasvatavat vanemat ka kohtuotsus, mis kohustab teist vanemat lapsele elatist tasuma. Nimelt on Eestis üle 9000 elatisvõlgniku, kelle võlasumma kokku ulatub rohkem kui 10 miljoni euroni.
Leibkondade toimetuleku parandamiseks sätestab perehüvitiste seaduse § 47 elatisabi andmise eesmärgi. Selle järgi tuleb tagada lapsele ülalpidamine, kui kohustatud isik ei täida ülalpidamiskohustust kohtumenetluse või täitemenetluse ajal.
Perehüvitiste seadusest, samuti täitemenetluse seadustiku ja töölepingu seaduse muudatustest saab põhjalikumalt lugeda ajakirjast Raamatupidamisuudised nr 8, 2016.
