Jõustusid reisiteenuseid pakkuvate ettevõtjate uued kohustused
1. juulil 2018 jõustusid mitmed turismi- ja võlaõigusseaduse muudatused seoses pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste direktiivi ülevõtmisega.
Turismiseaduse muudatuse kohaselt loetakse peale reisikorraldaja ja reisivahendaja reisiettevõtjaks ettevõtja, kes hõlbustab seotud reisikorraldusteenuse lepingute sõlmimist. Reisikorraldajana määratlemisel ei oma tähtsust, kuidas ettevõtja ise oma tegevust määratleb või kas see on tema põhitegevusala, vaid lähtutakse alati konkreetse tegevuse iseloomust. Korraldaja võib olla ka ettevõtja, kelle jaoks reiside korraldamine ei ole põhitegevus, nt majutusteenuse osutaja, reisijaveoteenuse osutaja, ürituse korraldaja, autoüüriettevõtja jne. Reisiettevõtjal on kohustus esitada majandustegevusteade ning omada tagatist juhuks, kui ta ei suuda oma maksevõime tõttu pakettreisilepingust tulenevat kohustust täita.
Võlaõigusseaduse muudatused kohustavad ettevõtjat andma reisijale enne lepingu sõlmimist rohkem infot (sh tuleb esitada lepingueelne teave), peale selle muutus reisijale soodsamaks lepingu ülesütlemine ja võimalikud muudatused reisitasu suuruses on läbipaistvamad. Täpsustatud on ka reisija õigusi reisi ajal ilmnevate probleemide korral, muu hulgas muutus reisijale soodsamaks lepingu ülesütlemine vältimatute ja erakorraliste asjaolude korral. Muudatustega seoses on vähenenud reisivahendaja koormus ja kulud, kuna ta ei pea enam tagatist omama ega end majandustegevuse registris registreerima, v.a juhul, kui ta müüb edasi Euroopa Majanduspiirkonna välise reisiettevõtja pakettreise. Tagatise regulatsioonis säilitati senine ettevõtjate individuaalne garantii- ja kindlustussüsteem, kuid suurendati selle paindlikkust ning vähendati ettevõtjate kulusid ja aruandekohustust.
Täismahus artiklit saate lugeda Raamatupidamisuudiste äsja ilmunud viiendast numbrist.
