Nii on näiteks alates 2016. aasta detsembrikuu keskpaigast sisuliselt välistatud väljastpoolt Euroopa Liitu pärit töötajate lähetamine Eestisse nii, nagu see oli võimalik seni.
Kohaliku ning välismaalase töötasu võivad olla võrdsed
Esimese positiivse muutusena võib välja tuua, et alates 18.01.2017 elamisluba taotlevale välismaalasele peab tööandja üldjuhul maksma töötasu, mis on võrdne Eesti keskmise töötasuga. Tõsi on, et kohalikule võib endiselt maksta väiksemat tasu kui välismaalasele, ent siiski on tegemist pika sammuga lähemale kohaliku töötaja ning välismaalase võrdsemale kohtlemisele.
Oluline on meeles pidada, et endiselt kehtivad erisused eelmainitud üldnõudest, ning et teatud juhtudel peab välismaalasele makstav töötasu olema suurem Eesti keskmisest. Nimelt peab tööandja maksma tippspetsialistile töötasu, mis on võrdne vähemalt kahekordse Eesti keskmise töötasuga ning Euroopa Liidu sinise kaardi alusel töötavale välismaalasele töötasu, mis on võrdne 1,24- või 1,5-kordse Eesti keskmise töötasuga.
Lisaks eeltoodule on positiivne, et töötasunõuet ei tule järgida näiteks hooajatööliste palkamisel või töötajate värbamisel iduettevõttesse. Nende kategooriate töötajate puhul võib maksta vaid Eesti Vabariigi nii-öelda tavapärast miinimumtöötasu. Viimasel juhul, tõsi küll, tuleb silmas pidada, et politsei- ja piirivalveamet (PPA) võib keelduda elamisloa andmisest välismaalasele, kelle sissetulek ei võimalda tema mõistlikul viisil toimetulekut Eestis.
Mõned muud muudatused
Lisaks mainitud muudatusele on tehtud mitmeid muid muudatusi, mis valdavas enamuses on leevendava iseloomuga. Nii näiteks on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) sektori tööandjaile ning iduettevõtteile oluliseks leevenduseks see, et IKT valdkonnas või iduettevõttes tööle asuvate välismaalasete puhul ei arvestata elamislubade kvooti. See tähendab, et isegi üldise kvoodi täitumisel saab sellistele välismaalastele endiselt elamislube väljastada.
Kõigi elamisloa liikide puhul on aga olulisimaks uuenduseks loobumine püsivalt Eestis elamise nõudest ning pikemaajaliste eemalviibimiste registreerimise nõudest.
Seni kehtinud nõuete kohaselt pidi välismaalane ilmtingimata elama Eestis püsivalt, s.t vähemalt 183 päeva aastas, ning registreerima oma pikemaajalised eemalviibimised Eestist. Nende nõuete järgimine oli teatud olukordades (nt paljude välislähetustega töö/tegevuse korral) sisuliselt peaaegu võimatu. Alates 18.01.2017 on sellised nõuded kaotatud. Sellele vaatamata on PPA-l õigus ning kohustus kontrollida, et elamisluba kasutatakse sihipäraselt.
Kokkuvõtteks
Eelkirjeldatud muudatused kõrvaldasid vähemalt osaliselt kunstlikult loodud diskrimineerivaid nõudeid ning võimaldavad Eesti tööandjal maksta sama tööd tegevatele inimestele (enam-vähem) võrdset tasu, sõltumata nende päritolust. Lisaks käsitletud muudatustele tehti seadusesse mitmeid muidki muudatusi, mis hakkavad kehtima erinevatel aegadel käesoleva aasta jooksul ning ka 2018 aastal.
