Valitsus kiitis heaks ja saatis Riigikogule uue kohustusliku liikluskindlustuse seaduse eelnõu, mille peamine eesmärk on lahendada praeguse liikluskindlustuse süsteemi kitsaskohad ja toetada kaasaegse kindlustusteenuse pakkumist.

Eelnõuga ei muudeta liikluskindlustuse süsteemi aluspõhimõtteid – see on jätkuvalt kohustuslik vastutuskindlustus, mis tagab kannatanutele kahju hüvitamise ning teisalt kaitseb liiklusõnnetuse põhjustajaid nende vastu esitatud ootamatute rahaliste nõuete eest, teatas rahandusministeerium.

Uue seadusega vähenevad erinevused liikluskindlustuse ja teiste kindlustuslepingute vahel. Seega liikluskindlustuse leping muutub tavapäraseks kindlustuslepinguks.

Lepingu saab sõlmida tähtajaga kuni üks aasta ning lepingu perioodiks väljastatakse ka selle olemasolu kinnitav poliis. Soovi korral võib sõlmida ka automaatselt pikeneva lepingu.

Üks olulisemaid muudatusi võrreldes kehtiva seadusega on kannatanu võimalus pöörduda teatud juhtudel kahjunõudega oma liikluskindlustuse kindlustusandja poole.

See muudab kahjude käsitlemise kannatanule mugavamaks ja kättesaadavamaks. Säilib ka praegune süsteem, kus kahjunõue esitatakse süüdlase kindlustusandjale, seisab eelnõus.

Seadusega kaasneb muudatusi ka kindlustuskaitse ulatuses, kuigi peamised põhimõtted jäävad senisega võrreldes samaks. Eelnõuga tõstetakse kindlustussummasid – varakahju ühe miljoni suurune piirmäär tõuseb 1,2 miljonile eurole ja inimese tervise kahjustamisest või kehavigastustest tuleneva hüvitise piirmäär tõuseb praeguselt viielt miljonilt 5,6 miljonile eurole.

Protsentuaalselt suureneb enim mittevaralise kahju hüvitise piirmäär, mis kehtivas seaduses on 640, eelnõus aga 3200 eurot.

Eelnõuga säilib kindlustusandjate õigus esitada teatud juhtudel tagasinõue õnnetuse põhjustajale, näiteks joobes juhtimise korral. Lisaks sätestatakse kolm uut alust tagasinõueteks: kui kahju põhjustati ületades lubatud piirkiirust 40 kilomeetrit tunnis või rohkem, töö- ja puhkeaja nõuete rikkumise tagajärjel või politsei eest põgenedes.

Teisalt on uudne see, et enamikele tagasinõuetele sätestatakse ülempiir kuni 3000 eurot, mis suurendab kindlustusvõtjate kaitset.

Jätkuvalt pööratakse liikluskindlustuse süsteemis olulist tähelepanu kindlustamata sõidukitele. Põhiosas säilib kehtiv põhimõte, mille järgi kontrollitakse sõidukite kindlustuse olemasolu nii politsei kui liikluskindlustuse fondi poolt.

Registrisse kantud sõiduk võib olla kindlustamata kuni 12 kuud tingimusel, et sellise sõidukiga liikluses ei osaleta. Sõidukitele, mis on kindlustamata kauem, kohaldub praeguse fondi kõrgendatud kindlustusmakse süsteemi asemel fondii automaatne kindlustuskaitse, mis tagab ka kindlustamata sõidukitega põhjustatud õnnetuste puhul kahjude hüvitamise.

Automaatse kindlustuskaitsega sõiduki eest peab selle omanik maksma fondile kindlustusmakset ning õnnetuse korral rakendub kuni 640 euro suurune omavastutus.

Seadus jõustub 1. märtsil 2014. Kahjustatud isiku oma kindlustusandja poolt kahju hüvitamist puudutavad sätted jõustuvad 1. oktoobril 2014.