Valitsus kiitis heaks riigi eelarvestrateegia aastateks 2014-2017 ja stabiilsusprogrammi. Järgneval neljal aastal jätkab Valitsus alahoidliku eelarvepoliitikaga, Valitsuse sihiks on seejuures valitsussektori eelarve ülejäägi saavutamine ning majanduskriisi ajal vähenenud reservide taastamise alustamine.Valitsus kiitis heaks riigi eelarvestrateegia aastateks 2014-2017 ja stabiilsusprogrammi. Järgneval neljal aastal jätkab Valitsus alahoidliku eelarvepoliitikaga, Valitsuse sihiks on seejuures valitsussektori eelarve ülejäägi saavutamine ning majanduskriisi ajal vähenenud reservide taastamise alustamine.
Prognoosi kohaselt suurenevad võrreldes eelmise riigi eelarvestrateegiaga riigieelarve tulud kõigil aastatel. Kasvu toovad kaasa nii paranenud majandusolukorra tõttu suurenevad maksulaekumised kui prognoositav välisvahendite laekumise maht.
Nelja aasta kulude kogumaht kokku on prognoositult 33 miljardit eurot. Võrreldes eelmise perioodi riigieelarve strateegia kogumahuga on see 2,4 miljardit eurot ehk 7,9 protsenti suurem. See tähendab, et võrreldes eelmise riigi eelarvestrateegiaga suurenevad kulud 2014-2016 iga aasta ca viis protsenti.
Valitsuse prioriteetideks on positiivse iibe saavutamine. Samuti on sihiks tootlikkuse kasv, kriisieelse tööhõive taseme saavutamine, põhihariduse või madalama haridustasemega mitteõppivate noorte osakaalu vähendamine ning tervena elatud eluea kasv.
Suurima osakaaluga kulud ongi seotud tööturu ja sotsiaalse turvalisuse, rahvatervise ning hariduse edendamisega. Samuti suunatakse oluline osa kuludest pere- ja rahvastikupoliitika, siseturvalisuse, transpordi, riigikaitse ja julgeolekupoliitika, maaelu- ja regionaalarengu ning kultuuri edendamiseks. Olulised on ka riigivalitsemise ja kodanikuühiskonna arendamine.
Maksukoormuse osas on Valitsuse eesmärk viia see majanduslanguse eelsele tasemele, vähendades tööjõuga seotud makse. Maksupoliitilistest muudatustest kahandab maksukoormust tulumaksu määra langetamine 20le protsendile alates 2015. aastast.
Riigi eelarvestrateegia uuendamise aluseks on Rahandusministeeriumi 2013. aasta kevadine majandusprognoos, erakonna Isamaa ja Res Publica liit ning Eestimaa Reformierakonna valitsusliidu programm.
Koos riigieelarve strateegiaga kiitis valitsus heaks põhimõtted Euroopa Liidu struktuurivahendite kasutamiseks perioodil 2014-2020.
