Valitsus kiitis täna heaks välisõhu kaitse seaduse eelnõu, millega sätestatakse üldised eesmärgid selle kohta, mida saab rahastada lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisel saadud tuludest.

"Täpset tulu on raske ennustada, kuid riigieelarve strateegia konservatiivse prognoosi kohaselt prognoosime, et võiks laekuda ligi 270 miljonit eurot," rääkis keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus valitsuse pressikonverentsil. Ta lisas, et pool sellest peab olema suunatud puhtama keskkonnaga seotud projektidesse ja energiasäästu.

Ministri sõnul saab tulevikus kvoodioksjoni tulu kasutamise ampluaa olema oluliselt laiem. "Plaanime lisaks korterelamute soojustamisele toetada ka riigi- ja omavalitsushoonete energiasäästlikumaks muutmist, aga näiteks ka biogaasi kasutuselevõttu transpordis, mis on täiesti uus suund, samamoodi taastuvenergia väikelahendusi, aga ka üleujutusteks ettevalmistusi," rääkis ta.

"Enampakkumise tuludest on praegu kortermajade soojustamiseks plaanitud 20 miljonit eurot, millele lisandub 100 miljonit Euroopa Liidu eelarveperioodi vahendeid," märkis Pentus-Rosimannus.

Keskonnaminister lisas, et endiselt on suur vajadus ka riigisektoris hoonete energiatõhusamaks muutmiseks. "Kvoodikauplemise tuludest plaanime 50 miljonit eurot avalike hoonete renoveerimiseks," ütles ta, lisades, et selle raha eest on võimalik energiatõhusamaks muuta hinnanguliselt üle 300 000 ruutmeetri pinda.

Kvoodioksjoni tuludes on Pentus-Rosimannuse sõnul olulisel kohal ka biogaasi edasiarendamine, et edaspidi oleks võimalik biogaasi kasutusele võtta ka transpordis. "Potentsiaal on meil suur ja riigi toega on plaanis see võimekus välja rajada - 2020. aastaks on eesmärk, et me kasutaksime transpordis biogaasi sama palju, et see oleks võrdeline 30 000 tonni naftaenergiaga."

Oksjoni tuludest hakatakse biogaasi toetama 2015. aastal. "Pilootprojektiga on võimalik selles vallas startida juba Euroopa Liidu vahendite arvelt ja Keskkonnainvesteeringute Keskus hakkab seda projekti ellu viima," ütles minister.

Lisaks hakatakse oksjoni tuludest toetama ka taastuvenergia väikelahendusi nagu päikese ja tuuleenergia lahendused, toetused on keskkonnaministri sõnul mõeldud eelkõige individuaalmajadele, aga ka väiksematele kortermajadele.

Valitsus kinnitas seaduseelnõu, mille jõustumisel tohiks enampakkumistel lennukompaniidele müüdud saastekvootide raha kulutada ainult kliimaeesmärkide saavutamisele, maapealsete ehk paiksete saasteallikate tarbeks müüdud kvooditulust peaks samadel eesmärkidel kulutatama vähemalt pool.

Muudatused tulenevad peamiselt Euroopa Liidu asjaomasest õigusest.

Kliimaeesmärgid, mida paiksete saasteallikate tarbeks müüdud kvootide müügi tulust rahastada võiks, hõlmavad eelnõu järgi vähem saastavatele transpordiliikidele ja ühistranspordile ülemineku ergutamist, taastuvenergeetika arendamist ja vähem heitmeid tekitavate tehnoloogiate väljaarendamist, energiatõhususe rahastamist, vastavaid teadusuuringuid, investeeringuid kliimamuutuste mõjuga kohanemist ning süsinikdioksiidi sidumist metsanduses ja metsade hoidmist arenguriikides.

Lennukompaniidele müüdud saastekvootidelt saadavat tulu võiks kasutada kõigis samades valdkondades peale taastuvenergia ja energiatõhususe arendamise.

Peale selle on kavas seadusega täiendada väärtpaberituru seadust ja Finantsinspektsiooni seadust, et reguleerida pankade, investeerimisühingute ja teiste ettevõtete osalust enampakkumistel ja korda, mille järgi Finantsinspektsioon teeks kvoodikaubanduse üle järelevalvet ja annaks loa saastekvootide enampakkumistel otsepakkumiste tegemiseks.

Eelnõuga kehtestataks ka heitkogustega kauplemise registri konto avamise ja omamise riigilõiv, kusjuures riigilõivus oleks vabastatud paikse saasteallika või õhusõiduki käitajad ehk kvootide tegelikud tarvitajad. Kvoodikaubandusega tegelevad finantsasutused aga peaksid riigilõivu maksma.

Praegu on Eesti kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise registris avatud isiku arvelduskontod 13 juriidilisele või füüsilisele isikule ning käitaja arvelduskontod 51 isikule, märgib ministeerium eelnõu seletuskirjas.

Kuna uuel kauplemise perioodil 2013–2020 saab saastekvoote omandada valdavalt enampakkumise teel, võib ministeeriumi hinnangul eeldada isiku arvelduskontode ja kauplemiskontode avamise taotluste kasvu.

Välisõhu kaitse seaduse muudatused on kavandatud tänavu 1. augustile.