Valitsus kiitis heaks pandikirjade emiteerimise eelnõu
„Pandikirjad on laialt kasutusel ja populaarsed üle kogu Euroopa ja sellest saab loodetavasti ka Eestis atraktiivne investeerimisvõimalus. Madala riskiga investeerimistootena võiks see sobida hästi näiteks meie pensionifondidele,“ ütles rahandusminister Toomas Tõniste.
„Laiemalt aitab pandikirjade turule tulek kindlasti kaasa Eesti kohaliku kapitalituru arengule ja meelitada siia rohkem ka välisinvesteeringuid,“ lisas rahandusminister.
Pandikiri on võlakirja eriliik, mida saavad emiteerida üksnes pangad. Pandikirja tagatiseks on üldjuhul pankade nõuded kinnisvaralaenu saajate vastu, teatud juhtudel nõuded ka riigi ja kohalike omavalitsusüksuste vastu. Seni ei ole Eestis asutatud pangad saanud pandikirju emiteerida, kuna puudub vastav eriregulatsioon.
Eelnõu eluasemelaenu võtjate jaoks midagi ei muuda. Kui laenuvõtja laen lisatakse pandikirjaportfelli, siis jätkab ta laenu- ja intressimakseid samadel tingimustel kui enne. Pandikirju välja andnud panga maksejõuetuse korral ei lähe laenuga soetatud kinnisvara nõuete tagamiseks müüki, vaid see eraldatakse muust pankrotivarast.
Pandikirjade emiteerimiseks peavad pangad taotlema finantsinspektsioonilt eraldi tegevusloa. Seadus näeb ette veel rea muid nõudeid, et tagada pandikirjade usaldusväärsus.
Balti riikide rahandusministrid leppisid 2017. aasta novembris kokku ka Balti riikide ülese pandikirjaturu loomises. Toona allkirjastatud Balti kapitaliturgude edendamise koostööleppe eesmärk on kohalik kapitaliturg senisest efektiivsemaks muuta. Lisaks Eestile nõustab Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank ka Lätit ja Leedut pandikirjaregulatsiooni uuendamisel.
Seadus jõustub üldises korras, kuid et asjaosalistel oleks piisavalt aega ettevalmistusi teha, võib pandikirju emiteerima hakata alates 1. oktoobrist 2019.