Eesti väljakutse on leida viise, kuidas soosida ja toetada laste saamist ning anda samal ajal peredele piisav paindlikkus võimalusel ka töötamiseks ja hoolduskoormuse jagamiseks.
Vanemahüvitise peamine eesmärk on säilitada riigi toetuse andmisega varasem sissetulek ning toetada töö- ja pereelu ühitamist. Praegu vanemapuhkusi ja nendega kaasnevaid rahalisi toetusi reguleerivad seadused võiksid seepärast olla perede jaoks paindlikumad.
Hoolduskoormusest tingitud karjääripausid puudutavad seni eelkõige naisi, soodustades sellega ebavõrdsust tööturul. Teiste riikide kogemus on aga näidanud, et isade suuremal osalusel lapse hooldamises on positiivne mõju naiste tööhõivele ja sündimusnäitajatele ning lisaks aitab kaasa ka lähedasema suhte tekkimisele isa ja lapse vahel.
Vanemapuhkuste ja hüvitiste süsteemi täiustamise protsessi juhib sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakond.
Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsusele on kavas 2017. aasta sügisel.
Vanemapuhkuste ja hüvitiste uuendused
Põhilised valitsuskabinetile esitatavad ettepanekud vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi täiustamiseks:
- Rasedus- ja sünnituspuhkus, isapuhkus ja lapsehoolduspuhkus ning sünnitushüvitis, isapuhkuse tasu ja vanemahüvitis liita ühtseks vanemapuhkuseks ja -hüvitiseks, millest osa on reserveeritud emale, osa isale ja osa vanematele jagamiseks. Selle muudatusega saaksid isad ühe kuu pikkuse individuaalõiguse, mis lisanduks praegusele vanemahüvitise perioodile. Plaani järgi saab isa kasutada oma individuaalõigust nii ühes osas kui ka osadena kogu vanemapuhkuse perioodil. Töösuhtes emal on endiselt võimalik jääda puhkusele kuni 70 päeva enne lapse eeldatavat sündi, ent töötamise piiranguga on kaetud vaid kuu enne ja kuu peale lapse sündi. Kogu puhkus oleks tasustatud vanemahüvitisega.
- Vanemahüvitist saab kasutada kogu vanemapuhkuse perioodil 3 aasta vältel paindlikult. Vajadusel saab vanemapuhkust ja -hüvitise saamist katkestada ning sobival hetkel taas jätkata; vanemapuhkusel saavad olla mõlemad vanemad ühel ajal ning hüvitis säilib ka samaaegse tulu teenimise korral. Vanemahüvitise kogupikkus sõltuvalt valitavast lahendusest ei muutu, ent vanematel on võimalik jagada vanemahüvitist samaaegselt puhkusel olles või näiteks osakoormusega töötades. Samaaegse tulu teenimise korral vanemahüvitist ei vähendata.
- Igal töösuhtes vanemal on võimalik iga kuni 8-aastase (k.a) lapse kohta saada kokku 10 tööpäeva (mõlema vanema kohta kokku 20 tööpäeva) tasustatud lapsepuhkust. Lapsepuhkuse tasu suuruseks oleks senise töötasu alammäära asemel 50% vanema eelmise kalendriaasta keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatud tulust. Puhkusetasu arvestaja ja väljamaksja oleks Sotsiaalkindlustusamet. Puhkust oleks võimalik kasutada nii ühes osas kui ka osadena alates vanemahüvitise lõppemisest kuni lapse 8-aastaseks saamiseni (k.a). Säilib puudega lapse vanema õigus täiendavale puhkusele ja tasustamata lapsepuhkus, mis iga-aastaselt aeguvad.
- Lapsendamispuhkuse ja -hüvitise põhimõtted ühtlustada sarnaseks vanemapuhkuse ja -hüvitisega ning laiendada skeemi hooldusperedele ja kõigile uude perre lapsendajatele. Puhkuse pikkus oleks endiselt 70 päeva, ent seda tasustataks vanemahüvitisega, puhkust oleks võimalik katkestada ja hüvitist vanemate (lapsendajate või hoolduspere vanemate) vahel jagada.
Vanemapuhkuste ja hüvitiste muudatuste väljatöötamine
Vanemapuhkuste ja -hüvitiste analüüsi koostamine algas 2016. aasta kevadel ning sama aasta jooksul toimus mitu kohtumist sotsiaalpartnerite ja teiste huvirühmadega. Analüüsi koostamisele aitasid kaasa valdkonna eksperdid.
Augustis 2016 toimunud ümarlaual arutati vanemahüvitise kitsaskohti. Peale kohtumist saadeti huvirühmadele analüüs ning koguti kirjalik tagasiside.
Vanemapuhkuste ja -hüvitiste analüüs oli valmis valitsuskabinetile esitamiseks oktoobris 2016. Peale erinevate huvirühmadega kooskõlastamist kujundati muudatusettepanekud, mis arvestaks erinevaid sihtrühma huvisid ja eesmärke.
Vananeva ühiskonna kontekstis kasvab Eestis aasta-aastalt vajadus töökäte järele. Seega on äärmiselt oluline, et poliitikakujundamisel arvestataks kasvava vajadusega töö ja pereelu kombineerida ning tagada lastele võimalused luua lähedased suhted oma vanematega.
Vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi täiustamise eesmärgid on suurem paindlikkus, hoolduskoormuse võrdsem jaotus vanemate vahel ja võimalus tööturul osalemiseks.
Oluline on ühtlustada ka senised rasedus- ja sünnituspuhkus, isapuhkus ja lapsehoolduspuhkus ning sünnitushüvitis, isapuhkuse tasu ja vanemahüvitis ühtseks süsteemiks, et see oleks inimeste jaoks senisest lihtsam.
Sotsiaalministeerium
